E, 28.11.2022

Kliimamuutuste mõju meredele ja polaaraladele enam ära ei hoia

Annela Anger-Kraavi
, Cambridge'i ülikooli vanemteadur, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni teadus- ja tehnoloogianõukogu
Kliimamuutuste mõju meredele ja polaaraladele enam ära ei hoia
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Meretaseme tous FOTO: Alari Paluots
Meretaseme tous FOTO: Alari Paluots Foto: Alari Paluots

Mütsatus vastu kajuti akent ja oleksin peaaegu põrandale kukkunud. Viimasel hetkel saan riiulist kinni haaratud ja jään siiski oma koisse pidama. Nelja kuni viiemeetrine laine on Antarktikasse teel olevat purjekat «Admiral Bellingshausen» terve öö küljelt küljele pillutanud. Merd on aastasadu sõidetud ja kuni sada aastat tagasi, mil lennukid kasutusele tulid, oligi see ainuke viis meretaguste maade külastamiseks ja kaubavahetuseks. Aga ajad muutuvad, kliimamuutused mõjutavad meresid ja poolaaralasid ja see omakorda mõjutab, kuidas me merd sõidame ja mida meri meile toidulauale pakub. Bellingshauseni enda kahesaja aasta taguse avastusretke jälgedes käiva eestlaste ekspeditsiooni üks eesmärk ongi neile inimtekkelistele muutustele tähelepanu pöörata. Ja nagu on öelnud National Geograficu okeonograaf Sylvia Earle: «Praegune aeg on üks halvimaid, aga ka üks parimaid, sest meil on veel võimalus [seda muuta]».

Üha rohkem teadlasi uurib kliimamuutuste mõju meredele, liustikele ja polaaraladele. Kuna maailmameri katab umbes 70 protsenti maakera pinnast ja sisaldab 97 protsenti Maal olevast veest, on see suuremahuline ettevõtmine. Jää ja liustikega on kaetud umbes kümme protsenti ja neis leiduvast mageveest sõltub praegu otseselt umbes 700 miljonit inimest. Selle nädala kolmapäeval avaldatigi valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli eriraport maalimamerest ja krüosfäärist muutuvas kliimas.

Märksõnad
Tagasi üles