Meelis Friedenthal: miks meil on vaja maailmalõppu

Noorte kliimastreik. FOTO:SANDER ILVEST/POSTIMEES FOTO: Sander Ilvest Foto: Sander Ilvest

Maarja Vaino võrdleb kooliõpilasi, kes räägivad kliimaprobleemidest, lastega, kes läksid vabastama püha maad, ja jätab mulje, et tegemist oli millegi tarbetu ja isegi laiduväärsega. Siin on mitu asjaolu, millele tahaks tähelepanu juhtida, kirjutab teoloog Meelis Friedenthal vastulauses Maarja Vainole.

Ma arvan, et juba mõnda aega on selge, et kliimaärevusel ja ajaloolistel maailmalõpuootustel on väga palju sarnasust. Seega on meil praeguste kliimaprobleemidega toime tulemiseks väga palju ka ajaloost õppida. Nii on juba väga varastest aegadest saadik mitmesuguseid looduskatastroofe – maavärinaid, üleujutusi, komeete – nähtud teatud mõttes inimtegevuse põhjustatuna, inimsüülisena. Neid katastroofilisi sündmusi on mõistetud teatava puuduliku – patuse – tegevuse tagajärjena ning seega saab neid tõlgendada jumaliku karistusena.

Kui komeet tõuseb taevasse, siis on tegemist hoiatusega, kui maa väriseb, siis peame vaatama enda sisse ja küsima, kuidas minu käitumine on olnud sellise häda põhjuseks. Siin on tähtis, et nii pühakiri kui ka prohvetid on kutsunud alati üles inimesi parandama oma käitumist, mõtlema oma käitumise tagajärgedele ning selle kaudu ära hoidma ka katastroofide tekke – teisisõnu manitsenud, et vagadus päästab maailma.