Sisukord
Vaimne tervis
Postimees
20.01.2020
Tallinnas Kalamajas leiti uus kalmistu Eesti Tartu pikaaegne võimuliit tüürib lahutuse poole (1) Minister Kiik jälle ministrite Helmete hambus Võimuliit ajab laste kodakondsuse asjas oma jonni Saaremaa surmakutsar võib peagi tunnistusi anda (3) Jõulud Eestis: naine kaotas rusikahoobist põrna, ema lõi pojale noaga kuklasse (10) Ülevaade ⟩ Riigifirmade nõukogusid ootab suurpuhastus (27) Võrtsjärve lähedalt leiti sööstpommitaja piloodi säilmed (1) Koalitsioon ruttas ise pensionireformi muutma (6) Tuntud tohter arvati perearstide seltsist välja Alaveri saatus jääb sakslaste otsustada (16) Jaaganti poliitikaradar. Pean saama oma tahtmise, muidu suren! (3) Välistööjõu palkamise karmistamine paneb vastutuse ettevõtjate õlgadele (24) Mobiilsed kiiruskaamerad tegid mullu üle 22 000 trahvi Keskerakonna Tartu-kriis võib partei võimult viia (10) Kallis uuring ei saa kõrgepalgaliste palgalõhest sotti (10) Suur ülevaade: milles Savisaare protsessi osalisi süüdistati ja kuidas kaitsjad peale jäid (1) Otepää vallavanem sai kahtlustuse omastamises (4) Majandus Laokil autoromud korjatakse kokku Eesti maksumaksja doteerib Hiina nänni tellimist (1) Tesla tõuseb võimsalt (6) Taavet liidab endaga Koljati Boeingu õnnetu aasta Naabrid veavad Eestis ebaseaduslikult kaupa laiali (20) Riigikogu võttis 5G-konkursi luubi alla Konkurents kiskus kulleriäris pinged üles (1) Kohus tunneb kuumas äritülis kuriteo hõngu (1) Uus seadus ei aita puuküürnikust lahti saada (7) Autoettevõtete liidu juht: kuidas sa leiad inimese, kes 600 euroga rooli taha istuks? (19) Välismaa Migratsioon, nafta ja terrorism ehk miks hoolida Liibüas toimuvast (1) Taani kaitseväe juhataja: saadame Eestis teisele poolele sõnumi valmisolekust Moskva vähihaigla õudused iseloomustavad probleeme Vene tervishoius Postimehe reportaaž: iga hajevil tsiviilpiloodi tuvastamine maksab NATO-le kümneid tuhandeid eurosid (1) Zelenskõi andis peaministrile teise võimaluse (2) Trumpi kaitse mureneb (2) Putini viimatine üllatus Horvaatia plaanib Emmanuel Macroni ümber veenda Indias võeti mõõtu härjataltsutamises Ühendriikidele läheneb taas migrandikaravan Hiina koroonaviirus jõudis üle mere Jaapanisse Arvamus Kalev Stoicescu: algas üleminek Putinilt Putinile Andi Hektor: nii nad tapsidki meie rahvuskultuuri Ahti Asmann: kas Eesti on valmis loobuma põlevkivist 125 miljoni euro eest? Kaja Kallas: valitsuse punased jooned murrab koostöö riigikogus Aleksei Lotman: Eesti riik vajab küpseid metsi ka 150-aastasena (1) Juhtkiri: sisseränne vs. väljaränne (1) Juhtkiri: Saaremaa juhtumi õppetunnid (10) Tarvo Madsen: mõtestamata abi Ebaprofessionaalne poliitik (11) Kõige ausam mees (4) Midagi pole veel lahenenud Meie Eesti Jako Kull: vaimufookus ja vaimukari (2) Leelo Tungal: vastutajad maksavad ka surnud raudset ruuna (5) Aleksei Lotman: transpordi-keskkonna umbes sõlmed (4) Yoko Alender: Rail Baltic viib Eesti idast läände (36) Kadri Tammepuu: doonorid otsustavad Organidoonorlus: kümnes kõhunääre tuli Rootsist Heli Pilt: uue südamega tulid kaasa uued õed-vennad Aimar Altosaar: algatushimulised eestlased Neveli Niit: «Start-up’i tehes langetad karme valikuid» Henrik Kutberg: idufirmade lumepall lükati veerema 20 aastat tagasi Kultuur Õnneauk vanadekodu seinas Puudulik katse portreteerida koreograafe Paks Värdjas, kõrged kontsad ja rahvuskonservatism Ükskord Cinécittàs ehk FF nagu Federico Fellini (1) Alandamine laval, kellele ja milleks? (3) Fred Jüssi ja Indra võrk (1) Vanasti oli rohi sinisem? Südames elav aeg ja hallid härrad Kui kuulaja ei tule Pia Frausi juurde, siis Pia Fraus tuleb kuulaja juurde Teekond Fred Jüssiga: kuidas saada heaks inimeseks? (1) Sport Kas Kalev/Cramo murrab nukra mustri? Haaland esimest, Haaland teist, Haaland kolmandat korda! Mudast priiks ja pilk unistuse poole. On’s see reaalne? Ajalugu teinud McGregor noomis «eksperte» Priit Pulleritsu kolumn: mõnus on peksta Venemaad (5) Sportlase psühholoogiline väljakutse: kuidas saada pingega sõbraks Reim alistas Kristali, mõlemad otsivad väravakütte Leedulased tunnustasid Erki Noolt Eesti käsipallikoondis lõpetas viimaks võidupõua «Nii Anetil kui ka Kaial on head võimalused saada kolmandasse ringi.» (1) Eesti medalisaju saladus: head kaaslased Ermits: õlekõrsi jääb üha vähemaks Talvise laulupeo suur juubel – eesmärk, mille nimel elada (1) Eesti teenis noorteolümpialt kaks kulda ja pronksi Mootorispordimaailm leinab: lõputud liivaväljad nõudsid järjekordse inimelu Nüriks jäänud Kalev/Cramo kaotas Ventspilsile Üks murranguline matš võis sillutada tee olümpiale Tervis Eluohtlikke kukkumisvigastusi saab ennetada lihtsate moodustega Täppismeditsiin aitab ravile allumatu vähiga võidelda Salakaval puugihaigus külvab mõistmatust ja kannatusi (3) Inimeste heldus aitab tõbesid alistada Uued eestlaste loodud rakendused abistavad võitluses vähiga Dermatoloog õpetab, kuidas hoiduda talvel nahakahjustusest Geenide muutmine võib haigustest päästa (1) Südameoperatsiooni vajava Dilara ema: ta on nagu liikuv pomm (7) Budistlik munk õpetab enda sisse vaatama ja pettumusi jätma Väljakutse: kas maratoni on võimalik joosta taimsel kütusel? (2) Luupus vangistas noore eestlanna iseenda kehasse Tänavu ähvardab salakaval seagripp (1) Isoleerimine tööelust vallandas eestlannal skisofreenia Kardioloogia kolib äppi ja pilve Pereterapeut õpetab suhtes ohjad enda kätte haarama (6) Kas enamik apteeke on tõesti sulgemisohus? Kliima Kliimaneutraalsusega venitamine toob Eestile 125 miljonit (3) Soe vesi tappis miljoneid merelinde (1) Bioloog seletab: kuidas meile keskkonnaküsimustes laste, koerte ja maakeradega kärbseid pähe aetakse (11) Kliimamuutus lööb sakslaste juurdunud elu kõikuma (23) Kümnendi lõpus on kliimaselgus veel väga kaugel (3) Nessun dorma ehk täna öösel ei tohi keegi magada (3) Pelletite põletamine kõrvetab näpud (20) REPORTAAŽ: Kliimakonverentsil seisab kesksel kohal kuum õhk (3) Uppuva Veneetsia teadlastel on vaidlemisest kõrini - kliima muutub ja me peame reageerima (10) Uuring: kliimamuutuste tervisemõjud annavad endast juba praegu märku (5) Puust ja punaseks: kuidas igaüks kliimamuutustele vastu astuda saab (2) REPORTAAŽ: Protestijad ja tegutsejad – koolinoored tajuvad kliimavastutust teravalt (2) Inimese ajastu tähendab vastutust Kliima kõrval on meil käsil veel kolm kriisi (6) Kliimamuutuste mõju meredele ja polaaraladele enam ära ei hoia Kliimaneutraalsus – häving või edu? Mis on pildilt puudu? (3) Merendus Tankerid pumpavad vene gaasi Eesti vetes ümber (2) Nord Stream 2 lükkub määramatusse tulevikku (2) Avameretuulepargis hakatakse rannakarpe kasvatama (2) Sonaritehnika avab hüdrograafidele merepõhja saladused Luba käes, väga palju on teha Omaani politsei suurtellimus lööb Saaremaa laevafirma äri õide (7) Eesti rikkaim vald tahab sadamatest loobuda Uus projekt «Kopter» lubab rohkem lendavat kiirabi Eesti perefirma betooni nõutakse Fääri saartest Jaapanini Paadi ajas kummuli ports halba õnne Lõbusõitjad eelistavad paati ostmise asemel rentida Saaremaal vette lastud patrullkaater asub tööle Vahemerel Pärnu jahisadama ruumikitsikust leevendaks lahtikäiv sild (1) USA ja ELi kaubandussõda moonutab luksuspaatide hindu Avamere kala takerdub keskkonnanõuetesse Eestlased magasid elektripaatide turu võidujooksu stardi maha Tallinn Harjumaa tulevik sõidab trammis (5) Tallinn saab lähiaastatel ridamisi uusi monumente (5) Jäätmete käitlejal olgu edaspidi tagatis (3) Muuseumilaeva hulljulge kapten Kalamaja sai bussiliini asemel kasutu peatuse (3) Muinsuskaitse päästab maailma suurimat gobelääni (1) Keskturgu ootab roosiline tulevik (4) Tallinna alkopiirangud: lastega tegelejad poolt, ettevõtjad vastu (5) Tallinn soovib üleriigilist viinamüügikärbet (4) Ulmeline ehitis kerkib tulevikutehnoloogia abil (1) Tallinn plaanib teed läbi Pirita roheala (5) Tarbija Ära mine metsa mütsiga lööma Mille järgi elektripaketti valida? (3) Kui ruttu jõuab valmistoit äärelinna? (1) Taxify tankla tiris hinnad alla ka mujal Septembri ostukorv: Prisma võitis kümne sendiga HINNAVÕRDLUS Millisest poest saab kõige soodsamalt koolitarbeid? Hooliv omanik kiibistab kassi Varjatud puuduste leidmine nõuab spetsialisti silma Enamik rendib liiga väikese peotelgi Laevaga saab nii Visbysse kui ka Piirissaarde Prügi sortimata jätmine võib minna kulukaks (8) Teadus Eestlanna kosmiline tähelend Ajalooline maandumine või häving - India plaanib nädalavahetusel riskantset Kuu-maandumist Vana DNA näitas, millal Uurali geenid Eestisse jõudsid (15) Teadlased lõid GMO-kanad, kes munevad vähiravimeid (7) Kuu tagakülge uurivatel hiinlastel on ambitsioonikad plaanid Lubamatu teadus: geenmuundatud beebide looja kaitses eksperimenti Võltsingud, eetikaprobleemid ja salatsemine - segadus GMO-beebide ümber suureneb Läbimurre: Šveitsi täpsus pani jalust halvatud kõndima (1) Uuring: neandertallased pärandasid meile viiruse eest kaitsvad geenid Eesti teadlane: tänavused keemia-nobelistid on juba praegu maailma paremaks muutnud Mammutuuring näitas, kuidas tundra soojemas kliimas «kasvama» hakkab (1) Kodu Lihtne juhis: Eesti aiapidaja õpetab, kuidas rajada ilus püsilillepeenar Praktiline terrass toob aia tuppa Vabakujuline hekk kääre ei nõua Naabrivalve on jõudnud enam kui 500 paika Eestis Lihtne juhis: kui teada paari tõde, saab terrassi ehitamisega hakkama igaüks Kogukonnaaed toob naabrid ühisele peenrale Eesti naine tõestab, et ideaalne kodu võib olla väga pisike (3) Päikeseelektrit toodab juba paar tuhat kodu (1) Eestlane kipub aiatöödega kasu asemel kahju tegema Noor linnapere astus julge sammu ning kolis maale elama (1) Kaasaegne kasvuhoone teeb taimekasvatuse töö omaniku eest ära Reis Kaubarändur Aasias: Laoses varu mõnuga kannatust Vene hing külmetab Hiina piiri ääres Suure punase saare Madagaskari ühelt rannikult teisele Videolugu Veneetsiast: vihased kohalikud ja hullavad turistid Üheksa rohelist tähelepanekut Ljubljanast «Jutustan sulle Magadanist...» Kultuuride peidetud erinevused Vajad ideid alkoholivabaks puhkuseks? Mine Sharjah’sse! Berliin mäletab müüri ja pisaraid Kaalusekeldused mägiriigis: kas eksib vedrukaal või digikaal? Kui unistad nutivabadest lastest, sõida Tarifale AK EKI keelekool: rutiini sinine puru Peeter Padrik: mida saame teha enne vähktõve ravi Jelena Skulskaja: mis jääb järele teatrist? Ainult mälestus südamesse (4)
Kangelased, puutumatus ja reostus maailma lõpus (1)
Ükskord Cinécittàs ehk FF nagu Federico Fellini (1) JUURIKAS. Mida toob aasta 2020? (1) Võlu on pisiasjades Aja auk. Tõrksa taltsutamatus Nädala plaat: Limp Bizkit pesumasinas Kujundid contra tõed (1) Vikerkaar loeb. Põue ketserlikud peatükid Arter Kuulus ahistamisskandaal, mis jätab pealtnägijad külmaks (1) Priit Pullerits tunnistab üles: kuidas ma tulistasin tuumavõimekusega raketti Riina Õun: «veganinahk» on tegelikult PVC-plast Kuidas valmistuda suusamaratoniks, kui lund ei ole ega tule Lapsepõlveunistus sai teoks Patuse laisklemise kiituseks (4) Kuidas käituda iseenda matustel? Kuno Tammearu: Eestis juuakse liiga palju, sealt ka väga paljud rängad õnnetused (7) Kas kuningakoja muutuste tuul vaibus rassismi ja kõmupressi survel? (1) Briti kokk Kirk Haworth Tallinnas: "Puuk tegi minust vegani." Homses Arteris: läbipõlemisohus päästjad, raketid ja lumenälg Maa Elu Ilmajutt: ebatavaline soojus jätkub Kas Eesti 80aastane külmarekord jääbki püsima? (2) Muhu lihatööstus pakub kohalikku lambaliha Kuidas ananassist endale toataim kasvatada Mao- ja soolehädasid saab ravimtaimedega leevendada Mida uut toob 2020. aasta PRIA klientidele Põllumehi ootavad muudatused „Are Stockmannis” käiakse teise ringi kaupa ostmas kogu Eestist Talvine Prangli pakatab meretagusest rahust (1) Organic Estonia juht Krista Kulderknup: tegutseda on vaja nüüd ja kohe (1) Üle poole Eestist pildistati ortofotodele Tartu Müts-müts! veeres mürakas kivi ja prantsatas läbi kuuri katuse Oravad lahendavad Tartu võimukriisi Priit Pullerits: suur mõõduvõtt paistab lootusetu Jaanus Libek: metsa ja puidu väärtusest Kunstimuuseum kavandab Raadile skulptuuriparki Selgusid Tartu uute aukodanike kandidaadid Professor Peep Talving vaeb kliinikumi usalduskriisi ja pakub nõu, mida teha Artur Kuusi karikatuur: don Toots ja Sancho Panza Nils Niitra: Tartu annab vana hullumaja erafirma buldooseri hoolde (7) Vald õpib koos linnadega kaasavat valitsemist Suusamatk kasvas kiiresti tuhandete rahvapeoks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Pereterapeut õpetab suhtes ohjad enda kätte haarama

5 min lugemist
  • Psühholoog tegeleb praegu leviva ärevushäire ja depressiooniga.
  • Lapse käitumisprobleemide taga võib olla katkine paarisuhe.
  • Jagamatu tähelepanu puudus võib olla lapse mure põhjus.
Pereterapeut Triin-Ketlin Siska sõnul on teinekord vaid paar minutit jagamatut tähelepanu just see, mis näitab lapsele, et ta on oluline ja sinu jaoks prioriteet. FOTO: Joosep Pank/Postimees Grupp/scanpix Baltics

Confido erameditsiinikeskuse psühholoogi ja pereterapeudi Triin-Ketlin Siska sõnul satuvad lapsed ja noored, partnerid ja pered kõige sagedamini teraapiasse emotsionaalsete probleemidega. «Kuigi stress on meie igapäevaelu osa, siis mõnel juhul võib see tingida tugeva ärevuse ja tervet keha haaravaid paanikahoogusid, mis kurnavad inimest nii vaimselt kui füüsiliselt. Nii hakatakse sageli teatud olukordi vältima ja inimene võib jääda otsekui enda hirmude ja ärevuste lõksu,» seletas Siska.

Mõnikord tuleb inimene ise abi otsima, kui ta saab aru, et niimoodi ei saa enam elada. Teinekord pöörduvad Siska poole aga hoopis kannataja lähedased. Ka näiteks oma täiskasvanud laste puhul tullakse abi otsima, tõi ta välja. «Kui inimene on niivõrd ärev, vajab ta tõenäoliselt nii ravimit, psühhoteraapiat kui ka kehalisi, meeli rahustavaid teraapiaid,» nentis Siska.

Psühholoogi juurde toob inimesi veel depressioon, meeleoluhäired, noorukite puhul suitsidaalsus, enesevigastamine, söömishäired, väiksemate laste puhul käitumisprobleemid ja allumatus. Näiteks jõuavad Siska juurde teismelised, kellel avalduvad psühhiaatriahäired on neile alles võõrad. Sellisel juhul suunab psühholoog patsiendi edasi psühhiaatri juurde.

Kui skisofreenia puhul on ravimid kahtlemata vajalikud, siis meeleoluhäire või ärevuse puhul võib ravimi võtmine olla sõltuvalt olukorrast ka valikuline ja toetav. «Psühhoteraapia abil õpib inimene uuel viisil suhteid looma ja hoidma ning varasemast erinevalt asjadest, inimestest ja ka iseendast mõtlema. Uusi suhtlemismustreid on turvaline harjutada lähedastega, näiteks enda päritolu- või tuumperekonnas. Kui inimene suudab ennast kehtestada pereliikmete keskel, kes teda siira ja austava eneseavamise tõttu tõenäoliselt maha ei jäta, siis on tal ka tööl või koolis kergem hakkama saada ja enda eest seista,» seletas ta.

Laste käitumisprobleemide taga võib olla vähene vanemlik koostöö

Psühholoog ei kirjuta välja ravimeid, kuid teeb koostööd psühhiaatrilise meeskonnaga. «Minule kui terapeudile on aitamiseks kõige olulisem mõista, mille pärast see probleem on tekkinud. Näiteks üks peamisi põhjusi laste käitumisprobleemide taga on vanemliku koostöö vähesus: vahel on üks vanem range ja nõudlik, teine aga leebe ja järeleandlik ning vahel teise vanema ees lapse osas isegi kaitsev. See tekitab lapses segadust ja vähemalt üks osapool peres on paratamatult rahulolematu,» sõnas Siska.

Vahel on probleemid kaugemad ja sügavamad – näiteks on vähese vanemliku koostöö taga erinevad paarisuhteprobleemid. Psühholoogi sõnul on suur tõenäosus, et kui vanemlik koostöö ei suju, siis pole inimesed toiminud ka partneritena või lakkasid mingil hetkel toimimast. Lapse sünd on suur elumuutus – kaks inimest peavad tegema ruumi kolmandale, säilitades seejuures omavahelise sideme. Iga järgnev pereelufaas on uus väljakutse tervele perele, sest tuleb luua ja kohaneda uute piiride ja reeglitega. Naljatades lisab Siska: «Teraapia võib vahel olla väga «ohtlik» – vastuvõtule tullakse ühe murega, aga ilmneb hoopis midagi uut. Samuti võib vahel olla valus teada saada, mida teine inimene päriselt mõtleb.»

Psühholoogi hinnangul on üks olulisemaid omadusi tugeva paarisuhte ja vanemliku koostöö saavutamiseks aktiivne kuulamisoskus. «Kui inimene on piisavalt paindlik kuulama ja suhte parandamise protsessiga kaasa tulema, siis kindlasti on seal juures soov teist inimest mõista,» sõnas ta. Suhtes on lõpuks kõik tasakaalus. Isegi pealtnäha isekad inimesed võivad olla väga armastavates ja hoidvates suhetes, kus teine inimene on jälle selle võrra isetum. Üksikvanem saab Siska sõnul tegelda suhtega iseendaga. «Soovitan püüda leida võimalusi ja aega endale, saavutada rahulolu endaga. Kui inimene on ülekoormatud, ei ole selleks rahuloluks enam kohta,» nentis ta. Samuti teadlikkus, et abi on olemas, või teadmine, et enda ja suhetega tuleb tegeleda.

Lapsele piisab esialgu 5–10 minutist jagamatust tähelepanust

On ka olukordi, kus laps justkui käitub halvasti. «Kui ta aga minu juures ruumis on, peab ta ennast viisakalt üleval ning koolis on samuti kõik hästi. Nendel juhtudel võib olla kodus veel midagi lahti: näiteks keegi on tõsiselt haige, füüsiline haigus, lein või pereliikme sõltuvus ehk ühte pereliiget ei olegi lapse jaoks olemas,» rääkis Siska. Kahtlemata mõjutab lapsi üleüldine olukord riigis ja pere majanduslik olukord. On vanemaid, kes peavad töötama kahel või pooleteisel töökohal ja ei leia selle kõige juures enam oma laste jaoks aega. Selle asemel et öelda, et mul ei ole aega, soovitab Siska öelda, et see pole minu prioriteet. «See võib inimesele elus uue perspektiivi anda, sest kas ema ütleks oma lapsele, et sa ei ole minu prioriteet?» küsis psühholoog.

Tema sõnul tuleks meelest pidada, et laps ei vaja palju, esialgu piisab 5–10 minutist jagamatust tähelepanust, ja laps väsib ka ise ära. «Näiteks kui laps ütleb, et ema tule vaata, aga emal pole aega. Siis aga heliseb telefon, ema võtab vastu ja räägib telefoniga. Laps mõtleb kohe, et see inimene seal telefonis on tähtsam kui tema,» sõnas Siska. Kui pereliige vajab sind, siis võta tema jaoks see üks hetk, soovitas ta. Vanemad ütlevad sageli, et laps jääb küsima ja tüütab. See võib aga psühholoogi sõnul tullagi sellest, et ta ei saa oma vajalikku jagamatut tähelepanu. «Teinekord on paar minutit jagamatut tähelepanu just see, mis näitab lapsele, et ta on oluline ja sinu jaoks prioriteet. Lõpuks käib vanem tööl ju ikka enda pere ja laste jaoks,» rääkis psühholoog.

Viis moodust, kuidas vähendada ärevust

«Ärevust ja hirmu tunneme kas muretsemise, pingetunde, halva ootuse või muu sarnasena,» kirjeldab peaasi.ee üks asutajaliige ja lastepsühhiaater Ere Vasli. Ärevus on reaktsioon reaalsele või ettekujutatud ohule. Kui ärevus põhjustab aga igapäevaseid või sagedasi probleeme tavaelus, võib olla tegu ärevushäirega.

Vasli sõnul võib ärevushäirele viidata see, kui ärevust või hirmu on väga palju ja sageli, see on väga tugev, peaaegu ei lähegi üle ja on väga raske lõõgastuda, hakkame ärevust põhjustavaid olukordi vältima ja kui ärevus häirib oluliselt meie igapäevast elu.

«On oluline teada, et ärevushäired alluvad ravile. Kindlasti tasub tugeva ärevuse korral pöörduda perearsti, vaimse tervise spetsialisti või peaasi.ee meeskonna poole, et saada tuge. Samas on ka mitmeid viise, mida saame iseseisvalt rakendada ärevuse teadlikuks vähendamiseks,» sõnas Vasli. Psühhiaater jagab viis toimivat soovitust.

1. Mõtlemise muutmine

Ärevus mõjutab ka mõtlemist. Kui hirmuga seotud mõtteid tähelepanelikult vaadelda, võime leida olukorra kirjeldamiseks rahulikumad ja toetavamad seosed, mis ärevust vähendavad.

Tähtis on jälgida ka olukordade automaatset tõlgendamist, mille puhul aitab mõtete vaidlustamine ja alternatiivse stsenaariumi leidmine.

2. Tähelepanu ümbersuunamine

Leia endale tegevus, mis haarab tähelepanu, näiteks liikumine, sportimine, söögitegemine jm. Hea on leida aeg-ajalt endale uusi tegevusi, sest ka uudsus on haarav.

3. Keskkonna muutmine

Üks võimalus ärevusega tegelemiseks on vahetada keskkonda. Näiteks toas olles minna õue ning leida õues olemisele mingi sobiv eesmärk (sportlik jalutuskäik, pildistamine, poes käimine vms).

4. Ärevustunde ja kehalise pinge vähendamine

Tundemaailma saab mõjutada ja kehalisi pingeid vähendada hingamisharjutustega. Istu mugavalt ja sule soovi korral silmad. Pane tähele, kuidas hingad, katsu hingata nina kaudu sisse ja suu kaudu välja. Aseta käsi kõhule ja tunneta, kuidas hingates kõht tõuseb ja langeb. Kui hingad sisse, siis ütle mõttes või vaikse häälega «sisse»; kui hingad välja, siis «välja». Hinga sedasi umbes kaks minutit. Nüüd pane taas tähele, mis hääled su ümber on ja kus sa oled. Ava vaikselt silmad ja vaata ümbrust. Märka muutust endas.

5. Käitumise kaudu ärevuse vähendamine

Siia alla kuuluvad kuldreeglid, mis toetavad vaimset tervist. Maga igal öösel 8–9 tundi. Liigu ja spordi regulaarselt ning võimalusel tee seda õues. Söö tervislikult ja piisavalt. Tarbi piisavalt vedelikke. Väldi alkoholi, narkootilisi aineid, kofeiini ja muid erguteid sisaldavaid toite ja jooke. Tee asju, mis pakuvad sulle rõõmu ja kosutust. Hoia suhteid pere, sõprade ja sugulastega; veetke koos aega; ava end oma lähedastele. Pea päevikut, kuhu saad oma raskustest ausalt kirjutada. Veeda aega iseendaga, pööra tähelepanu oma sisemaailmale. Tegele regulaarselt vaimse pingutusega, tööta või õpi huvi ja rõõmuga. Puhka ja lõõgastu. Luba endale vigu, käitu ja räägi iseendaga nagu oma parima sõbraga.

Seotud lood
18.01.2020 20.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto