Sisukord
Arvamus
Postimees

Georgi Beltadze: Trump tegi Putinit

2 min lugemist
Donald Trump. FOTO: Yuri Gripas/cnp/admedia/sipa/Scanpix

Tahtlikult või tahtmata, aga USA president Donald Trump on saanud hakkama korraliku haltuuraga. Eeskätt Süüria ning tema sõprade Iraani ja Venemaa, aga ka oma liitlase Türgi silmis.

Onu Donald lubas presidendiks kandideerides, et toob võidu korral ISISe üle väed sõjakoldest kohe tagasi. Mullu tegigi ta plaani teatavaks, kuigi töö ei olnud päris valmis. Seepeale hõõruti käsi, aga mitte läänes ja kohapeal.

Mis siis juhtunuks? Ankara saanuks ebameeldivaist, suure venna kaitsest ilma jäänud Süüria kurdidest buldooseriga üle sõita. Damaskus saanuks aga tagasi riigi idaosa, mis ei ole tähtis mitte ainult maavarade, vaid ka selle poolest, et see taastanuks Iraagi abil täielikult silla Iraaniga, suurendades nii viimase mõjuvõimu piirkonnas. Miski, mis ei meeldi ei Washingtonile ega ka tema liitlastele Jeruusalemmale ja Ar-Riyāḑile.

Jääb lahtiseks, kas Valge Maja peremehe nõunikud tüütasid ülemust seni, kuni too muutis meelt, või on kriitikute seas Mandžuuria kandidaadiks ristitud lääne establishment’i õudusunenägu hoopis õppinud midagi oma eeskujult – Venemaa presidendilt Vladimir Putinilt. Nimelt maskirovka’t.

Esialgne oletus, justkui hakkaks Ameerika Ühendriigid Trumpi juhtimisel liitlasi hülgama, on osutunud ekslikuks.

Maskirovka on 20. sajandi alguses Nõukogude Liidus välja töötatud sõjaline doktriin, hõlmates laia valikut, kuidas petta vastast: maskeeringust kuni eitamise ja tüssamiseni. Hiljem on sellele lisatud ka poliitilisi, diplomaatilisi ja muid vahendeid, k.a faktide, taju ja olukorraga manipuleerimist, et saavutada oma eesmärke.

Maskirovka on Kremli käes üldiselt edukas olnud. Ukraina kriis on siin üks näide. Aga ka konflikt Süürias. Tunamullu teatas Putin, et sõda Lähis-Idas on vene poistele läbi ja enamikku ootab ees kojutulek. Lubadusest hoolimata on Venemaa kohalolu endiselt suur ja muutunud hoopis alaliseks, tuues kaasa mõne aja tagant kerkivaid uudiseid tinakirstus kodumaale naasvatest meestest.

Samasugust teed pidi on läinud ka Trump. Kui aasta alguses valitses teadmine, et väed tõmmatakse välja, siis nüüd on seda kava mahendatud. Kohale jääb mõnisada sõdurit ja tagasisiirmise aeg on lahtine. Nii et Süüria möödunud laupäevane uus üleskutse onu Samile lahkuda riigist (ametlikult on ameeriklased seal ju kutsumata külalised) kõlas kurtidele kõrvadele.

Seega on esialgne oletus, justkui hakkaks Ameerika Ühendriigid Trumpi juhtimisel liitlasi hülgama, osutunud ekslikuks. Isegi paarsada võitlejat on abiks piisav. Nagu näitasid jänkid mullu talvel lahingus Vene palgasõdurite ja Süüria vägede vastu, piisab ainuüksi mõnekümnest kurdidega kaasas olevast eriüksuslasest, kes satuvad ohtu, ja mängu tuuakse kõik võimalikud vahendid ja vastane tehakse pasteediks.

Seotud lood
01.10.2019 03.10.2019
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto