N, 9.02.2023

Iga seitsmendal tööealisel ei ole püsivat ravikindlustust

Triin Habicht
, Meie Eesti toimetaja
Iga seitsmendal tööealisel ei ole püsivat ravikindlustust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Tervisekindlustus ELis.
Tervisekindlustus ELis. Foto: Pm

Üha rohkemate inimeste sissetulek pärineb mitmest allikast, sealhulgas nn platvormitöö ehk töö, mida vahendatakse või hallatakse digiplatvormil, kinnitavad nii rahvusvahelised kui ka Eesti enda uuringud. Ligi kaheksa protsenti Eesti tööealisest elanikkonnast töötab niimoodi iga nädal. Ravikindlustuskaitse vaatenurgast tähendab see aga riski jääda püsiva ravikindlustuskaitseta.

Veel ei ole platvormitöö küll valdavale osale peamine sissetulekuallikas, kuid tõenäoliselt on see aina ulatuslikumaks muutuv töövorm.

Sotsiaalministeeriumi tellitud ja poliitikauuringute keskuse Praxis tehtud aastataguse analüüsi järgi on Eestis kuni 120 000 tööealist inimest, kellel 2017. aasta novembri lõpus puudus püsiv ravikindlustus. Kõigi nende elukoht on rahvastikuregistri andmetel Eesti. See omakorda tähendab, et igal seitsmendal tööealisel ei ole püsivat ravikindlustust.

Kindlustuskaitse puudumine tähendab nendele inimestele piiratud ligipääsu tervishoiule, nad saavad ainult vältimatut abi. Muud arstiabi haigekassa ei hüvita, näiteks vähi sõeluuringuid, krooniliste haiguste ravi, retseptiravimeid – kõige selle eest tuleb neil omast taskust maksta.

Osa on kindlustatud välismaal

Enamikus Euroopa Liidu riikides on kogu elanikkond ravikindlustusega kaetud. Vaid kolmes Euroopa riigis – Küpros, Bulgaaria ja Rumeenia – on rohkem kui kümme protsendi elanikest ravikindlustuseta. Järgnevad Leedu ja Eesti, kus kindlustuseta elanikkonna osakaal on kuus-seitse protsenti. Kõigis neis riikides on kindlustuskaitseta jäämine tööealise elanikkonna probleem.

Praxise uuringu kriitikud leiavad, et uuringus ülehinnatakse probleemi ulatust.

Märksõnad
Tagasi üles