Robert Kitt: pensionireform pole üdini halb

Robert Kiti sõnul pole ta praeguseks veel otsustanud, mis valdkonnas ta edaspidi tegutseb. Samas ei pruugi see enam olla pangandus. FOTO: Eero Vabamägi

Rahapesuskandaali keerises Swedbank Eesti juhi kohast ilma jäänud Robert Kitt (42) rääkis intervjuus Postimehele, mida ta arvab enda tagandamisest, miks võib võõrtööjõud Eesti majandusele karuteene teha ning kuidas korraldada kõrgharidus ümber nii, et see ka päriselt ühiskonna huve teeniks.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kui palju näete rahapesuskandaalides seda, et minevikusündmustele antakse hinnanguid praeguste teadmiste ja uute seaduste alusel, mis toona ei kehtinudki?

See on tõesti nii. Sellega seoses meenub mulle nn Panama paberite skandaal (2016. aasta suvel lahvatas skandaal, kus tuli avalikuks, et paljud prominendid, teiste seas eestlased, on kasutanud maksude optimeerimiseks offshore-firmasid – toim).

Kuni sinnani oli paradigma see, et skeemid ja välismaised kehad, n-ö offshore’id, pole keelatud. Pärast skandaali paradigma vahetus: offshore’id pole küll keelatud, aga need pole enam ühiskonnas normina aktsepteeritud. Samamoodi pole enam vastuvõetavad tavad, mis valitsesid 1990. aastate ärikultuuris.

Kui rahapesukahtluste juurde tagasi tulla, siis muutunud pole mitte ainult seadused ja järelevalve, vaid meil on praegu ka oluliselt rohkem infot. Kui näiteks aastal 2012 ei tundunud meile mingi tehing imelik, siis nüüd, kui meil on kasutada palju suurem andmebaas ja taust, võib seesama tehing kahtlaseks osutuda. Aga toona me seda ei teadnud. Sellega tuleb hinnangute andjatel kindlasti arvestada.

02.10.2019 04.10.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto