Sisukord
Kultuur
Postimees

Kui hõbe hakkab elama

3 min lugemist
  • Tallinna Fotokuu teine näitus «Elavhõbe» Kunstihoones
  • Leidobjektid, installatsioonid ja simulaakrumid
  • Rippsild tuleviku ja mineviku vahel
  • Muinasuni ja andmepilved – virtuoosne kunst
Georgia Gardner Gray «Küborgi higi». Mannekeen, rõivad, tennised, küpsetusõli. Muutuvad mõõtmed. FOTO: Karel Koplimets

Hõbe, täpsemini mõnede hõbedasoolade valgustundlikkus, on olnud fotograafilise protsessi aluseks alates selle leiutamisest ligi 200 aastat tagasi. Fotograafia oma algsel kujul on praeguseks pensionil – hõbeemulsiooniga tegelevad veel ainult mõned üksikud entusiastid – või siis pigem aurustunud. Foto on muutunud digitaalseks ning tunginud kõikjale, meie maailma tajumise viis muutub aina fotograafilisemaks.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Miljardid inimesed käivad ringi nutitelefonidega ja jäädvustavad nendega kõike, mis ette satub. Meie tegemisi jälgivad pidevalt lugematud turva- ja valvekaamerad. Maa satelliidiseire, astronoomilised ja mikrouuringud imevad ennast kõige tähelepanuväärse külge. Google Maps oma kõikjal vuravate fotoautode ja satelliiditoega on loonud kogu planeedist üksikasjaliku 3D-mudeli. Foto on surnud, aga temast on sündinud fotograafiline paralleelreaalsus – virtuaalsus, mis läbistab meie päriselu kõiki aspekte nagu eeterlik aur. Hõbe on muutunud aurustuvaks elavhõbedaks.

Simon Dybbroe Mølleri visuaalne essee «Elavhõbe» Tallinna Kunstihoones mõtiskleb selle üle, kuidas fotograafia muutumine totaalseks fotograafilisuseks on teisendanud meie maailma ja arusaama mõlemast. Meie muudame meediat ja meedia muudab meid. Optilise läätse iseärasused määravad paljuski seda, kuidas me näeme ja nähtut kirjeldame, vahetu kogemuse osakaal jääb meie elukogemuses aina teisejärgulisemaks.

03.10.2019 05.10.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto