Eesti hüppas kliimaneutraalsuse paati

Kliimaneutraalsuseni jääva 30 aasta jooksul on valitsuse keerulisim otsus, mil määral ja kuidas arendada põlevkivitööstust. Foto: Mihkel Maripuu

Euroopa Liidu eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus nõustus ka EKRE.

Juunis üsna järsult Euroopa Liidu riigijuhtide ette kerkinud küsimus, kas ühineda eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ehmatas sammu eemale hüppama nelja riigi peaministrid, nende hulgas Jüri Ratase. Eile otsustas valitsus, et kliimaeesmärgiga minnakse siiski kaasa.

Suvi otsa rõhutas peaminister Ratas, et enne otsuse langetamist on vaja korralikku analüüsi ja uuringut, kas selline eesmärk on Eestile üldse saavutatav ja mis hinnaga. Erilist skepsist on kliimaambitsioonide suhtes üles näidanud koalitsiooni kuuluv EKRE.

Sel nädalal tutvustas aga Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI) Eesti kliimaambitsioonide raportit, kus jõuti järeldusele, et kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks on Eestis võimalik ja pikas plaanis ka majanduslikult tulus. Siitmaalt oli valitsusel otsustuskoht ja konsensuslikult leiti eile, et kliimaeesmärgiga minnakse kaasa.