Sisukord
AK
Tänane leht
05.10.2019
Eesti Mis juhtus Utoopia külas tegelikult? Aasta lõpus sünnitajad on endiselt hädas (14) Majandus Swedbank ja Eesti on nagu yin ja yang (3) Välisinvestorid müüvad meie aktsiaid (2) Välismaa Trump kasutas diplomaate Zelenskõi mõjutamiseks (1) Albaania ootab ELilt abi demokraatia ehitamisel Arvamus Juhtkiri: üheksa korda mõõda… (3) Bretty Sarapuu: Eesti klantspildi taga mädaneb (36) Väljateenitud hõbemedal Kahe tera vahel (2) Rahumeelne riigipea Swedbanki kodukoristaja (1) Sport PM Dohas. Julge, põnev ja keeruline teekond maailma tippu Taavi Libe kolumn: kergejõustik vaagub õõnsate vilede ja tulede varjus hinge (1) PM Walesis. Rallisõitjad pole WRC muudatustega rahul Kliima Kliima kõrval on meil käsil veel kolm kriisi (6) Merendus Eestlased magasid elektripaatide turu võidujooksu stardi maha AK Bruce Springsteen – poproki esiprole Andres Herkel: Mahatma Gandhi, võimalik ainult Indias (1) Tallinn 800: massimeedia keskaja moodi EKI keelekool: miks kannavad naised läbivalt vaid pükse? Suurest kunstist ja spermaloikudest Milleks Achilleusele see kand? Vikerkaar loeb. Georges Frédéric Parrot – meie oma Voltaire Sõitis nelja hiirega kuningalossi ette Nädala plaat: kantrimehe ootamatu kitarri-süntpop- postapokalüpsis Mesikäpa juhtkiri: Albaania tippkohtumine nihutas maailma jõujooni Mesikäpp. Mimmu blogi: mida naised mehelt voodis ootavad Mesikäpp. Jõulud tulevad – tee mehaaniline part! Ajaloo varasalvest: naljakaid vilju Aja auk: tantsumuusika sünd MTV vaimust Arter Andres Tarand: seda ma küll ei mäleta, et suurriikidel oleks eesotsas olnud sellised lollpead (102) Ikka see eestlaseks olemise asi (5) Kõigi maade vanamehed, ühinege! Eestlanna viis maailma metropolides kokku kalli kunsti ja kuulsad kompaniid Alasti rahvas, tasuta baarid ja totaalne vabadus (13) Kirgi küttev kunstiriitus (1) Kulgemise valu ja võlu Tordimoele meeldib mini Sõbranna eksperiment: kas romantismiajastu naine jääb tänapäeva Tallinnas hätta? 100 kilovatti õnne. Mootorratas, mis tekitab sõltuvust. Hooaja viimane sõiduproov Meid ähvardavad kosmosepommid (3) Mis imelik hais!? Need on ju kümme aastat pesemata teksad! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Nädala plaat: kantrimehe ootamatu kitarri-süntpop- postapokalüpsis

2 min lugemist
Sturgill Simpson, «Sound & Fury». FOTO: Albumikujundus

Kui otsida tänavusest plaadisaagist albumit, mis ei ole üldse see, mida eeldatakse, siis pole paremat kandidaati kantristaar Sturgill Simpsoni neljandast kauamängivast „Sound & Fury“.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Esiteks pole see kantrialbum ja teiseks ei ole õigupoolest tegemist klassikalise audioplaadiga, vaid visuaalalbumiga. Kõiki albumi kümmet pala saadab spetsiaalne videomaterjal. Ja tegu pole ei USA kõrbemaastiku ega paheliste kõrtsidega. Ei mingit viskit, naisi, kastiautosid, õlut ega praekana. Netflixis paralleelselt füüsilise albumiga vaatajate ette jõudnud „Sound & Fury“ on otsast lõpuni anime. Stiilitruu pildikeelega sünge ja verine düstoopia, režissööriks jaapanlane Jumpei Mizusaki stuudiost Kamikaze Douga.

Visuaalne album ei ole muidugi mingi uus leiutis. Neid tehti juba siis, kui muusikavideo oli veel leiutamata. Esimeseks selle žanri täieõiguslikuks esindajaks peetakse ei kedagi muud kui biitleid ja nende 1964 ilmunud kontseptuaalteost „A Hard Day’s Night“. Hiljem tulid näiteks Pink Floydi „The Wall“ (1978), Prince’i „Purple Rain“ (1984) ja Beyoncé „Lemonade“ (2016). „Sound & Fury“ puhul ei jõua liikuv pilt siiski alati muusikale järele, animatsiooni jälgida ja süžeeliini tabada on kohati keeruline, teisalt võib sellest üldse loobuda või nautida lihtsalt värvide pillavat pillerkaari ning visuaalseid liialdusi, mille üks suuri eeskujusid on kindlasti Satoshi Koni „Paprika“ (2006).

04.10.2019 07.10.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto