Sisukord
AK
Postimees
05.10.2019
Eesti
Mis juhtus Utoopia külas tegelikult?
Aasta lõpus sünnitajad on endiselt hädas (14)
Majandus
Swedbank ja Eesti on nagu yin ja yang (3)
Välisinvestorid müüvad meie aktsiaid (2)
Välismaa
Trump kasutas diplomaate Zelenskõi mõjutamiseks (1)
Albaania ootab ELilt abi demokraatia ehitamisel
Arvamus
Juhtkiri: üheksa korda mõõda… (3)
Bretty Sarapuu: Eesti klantspildi taga mädaneb (38)
Väljateenitud hõbemedal
Kahe tera vahel (2)
Rahumeelne riigipea
Swedbanki kodukoristaja (1)
Sport
PM Dohas. Julge, põnev ja keeruline teekond maailma tippu
Taavi Libe kolumn: kergejõustik vaagub õõnsate vilede ja tulede varjus hinge (1)
PM Walesis. Rallisõitjad pole WRC muudatustega rahul
Kliima
Kliima kõrval on meil käsil veel kolm kriisi (6)
Merendus
Eestlased magasid elektripaatide turu võidujooksu stardi maha
AK
Bruce Springsteen – poproki esiprole
Andres Herkel: Mahatma Gandhi, võimalik ainult Indias (1)
Tallinn 800: massimeedia keskaja moodi
EKI keelekool: miks kannavad naised läbivalt vaid pükse?
Suurest kunstist ja spermaloikudest
Milleks Achilleusele see kand?
Sõitis nelja hiirega kuningalossi ette
Nädala plaat: kantrimehe ootamatu kitarri-süntpop- postapokalüpsis
Mesikäpa juhtkiri: Albaania tippkohtumine nihutas maailma jõujooni
Mesikäpp. Mimmu blogi: mida naised mehelt voodis ootavad
Mesikäpp. Jõulud tulevad – tee mehaaniline part!
Arter
Andres Tarand: seda ma küll ei mäleta, et suurriikidel oleks eesotsas olnud sellised lollpead (105)
Ikka see eestlaseks olemise asi (5)
Kõigi maade vanamehed, ühinege!
Eestlanna viis maailma metropolides kokku kalli kunsti ja kuulsad kompaniid
Alasti rahvas, tasuta baarid ja totaalne vabadus (13)
Kirgi küttev kunstiriitus (1)
Kulgemise valu ja võlu
Tordimoele meeldib mini
Sõbranna eksperiment: kas romantismiajastu naine jääb tänapäeva Tallinnas hätta?
100 kilovatti õnne. Mootorratas, mis tekitab sõltuvust. Hooaja viimane sõiduproov
Meid ähvardavad kosmosepommid (3)
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Bruce Springsteen – poproki esiprole

14 min lugemist
Bruce Springsteen FOTO: Kevin Mazur

Bruce Springsteen on USA alamkeskklassi alateadvus ja südametunnistus, kapitalistliku postindustriaalse linnakultuuri suursaadik, poproki esiprole, elu sotsiaalsete ääremaade poeet, kolkakohtade emotsionaalse pimeduse prints, kutsuvate kiirteede trubaduur, luhtuvate elude kroonik.

Artikkel kuulatav Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Eelmisel esmaspäeval tuli tal puhuda oma sünnipäevatordil kustu 70 küünalt. Hoolimata väärikast vanusest peaks see keskendumist ja kopsumahtu eeldav ettevõtmine olema suurmeistrile jätkuvalt jõukohane. Springsteen pole kitarri ja mikrofoni veel põõsasse visanud, vaid on kestvalt aktiivne ning mõneti üllatuslikult ka aktuaalne.

Sel aastal ilmus tema järjekorras 20. stuudioalbum „Western Stars“, mis on pälvinud kriitikutelt ja kuulajatelt peamiselt kiidusõnu. Stiil, mida ta sellel viljeleb, võiks kanda žanrimääratlust sophisticated senior pop – Springsteen ei püüa kõlada nooruslikult ja moodsalt ning näib oma uute lugude sihtgrupina silmas pidavat peamiselt omavanuseid süvenemissuutlikke kuulajaid.

Suure hulga noorte inimeste radarile lennutas tema nime, näo ja loomingu tänavu suvel esilinastunud mängufilm „Blinded by the Light“, mille peategelaseks on Springsteeni muusika, täpsemalt selle positiivne mõju kahele 1987. aastal murdeiga läbinud Londoni satelliitlinna pakistani päritolu noorukile. Filmi stsenaarium põhineb tõestisündinud lool, mis avaldatud Sarfraz Manzoori 2007. aastal ilmunud autobiograafias „Greetings from Bury Park: Race, Religion and Rock’n’Roll“.

Springsteeni enese jaoks näib olevat otsapidi kätte jõudnud tagasivaadete ja kokkuvõtete tegemise aeg. 2016. aastal ilmus tema kauaoodatud ja paljukiidetud autobiograafia „Born to Run“, mille tuules teostas ta ühe oma ammuse unistuse artistina. Nimelt: 2017. aasta 3. oktoobrist kuni 2018. aasta 15. detsembrini andis ta New Yorgi 975-kohalises Walter Kerri teatris 236 kontsert­etendust, igaüks kaks ja pool tundi, ja nii viis päeva nädalas. Mehelt, kelle esinemised müüvad tavapäraselt välja suuri staadione, näib selline käik mõistagi üllatav. Walter Kerri teater on suure tõenäosusega väikseim saal, lavast rääkimata, kus Springsteen on viimase 40+ aasta jooksul ametlikult esinenud.

Kusjuures imestamist ning otsapidi ka imetlust ei vääri mitte niivõrd kontserdiks valitud saali ruumiline väiksus, vaid Springsteeni sealse residentuuri ajaline pikkus, milleks kujunes 14,5 kuud. Selles kõiges, kaasa arvatud peaaegu muutumatuna püsinud setlist’is, on Springsteeni poolt mingit veidrat füüsilist masohhismi ja praktilist solidaarsusavaldust, katset allutada pensionieas superstaarist miljonärina oma elu silmatorkavalt pika perioodi vältel proletaarsele töörutiinile.

04.10.2019 07.10.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto