Kliima kõrval on meil käsil veel kolm kriisi

Ökoloog Mihkel Kangur sõnab, et Viimsi on üks näide Eestis, kus põhjavesi saab otsa: kui sellel poolsaarel tarbimist samamoodi jätkatakse, siis tungib merevesi põhjavette ja rikub selle. FOTO: Mihkel Maripuu

Ökoloog Mihkel Kangur (Elurikkuse Erakond) selgitab intervjuus Grete Arrole, miks globaalne keskkonnakriis on palju laiem kui vaid kliimamuutused – keerukas keskkonnakriiside rägastikus on ohtu sattumas ressursid, mida oleme traditsiooniliselt harjunud nimetama taastuvateks. Nimelt võivad vähem avalikku tähelepanu saavad elurikkuse, veesüsteemi ja mullastiku kriis osutuda kliimamuutustest ohtlikumakski. 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Väga palju räägitakse kliimakriisist. Olete aga rõhutanud, et seisame nelja omavahel keeruliselt seotud kriisi lävel või isegi üle läve – tegemist on kliima, mullastiku, veesüsteemide ja elurikkuse kriisiga. Milles need seisnevad ja miks räägitakse peamiselt ainult kliimast?

60ndatel tekkis mure, et mõned telekommunikatsioonis vajalikud, ent taastumatud loodusvarad lõppevad otsa. Näiteks vask, millest tehti telefoniliine. Nüüdseks teame, et läbi ajaloo on taastumatud loodusressursid tegelikult alati asendatud tehnoloogilise hüppe abil – piltlikult, kiviaeg ei saanud otsa kivide lõppemise tõttu. Samas on 20. sajandi jooksul inimeste arv Maal kasvanud neli korda. Haritava maa pind kaks korda. Veekasutus kaheksa korda, energiakasutus 16 korda ja tööstustoodang 40 korda.

Sellega seotult võib vaadelda kahte tüüpi tagajärgi. Ühed on sotsiaalsed: inimese eluiga on pikenenud kaks korda, vähemalt osas maailmast on paranenud hariduse kättesaadavus, majanduse areng ja heaolu.

Teist tagajärge oleme laiemalt aduma hakanud alles hiljuti: oleme jõudnud arusaamani, et meid ei ohusta praegu peamiselt mitte taastumatute loodusvarade, vaid taastuvate loodusvarade hävimine. Need ongi kliima, bioloogiline mitmekesisus, veesüsteemid ja mullastik. Just need neli taastuvat loodusvara hoiavad meid elus, mitte aga taastumatud loodusvarad. Ja ehkki need on nime poolest taastuvad, tuleb välja, et need võivad väga suurde ohtu sattuda või hävida.

Miks ainult kliimakriisist räägitakse? Sest see on universaalne, kõikjal märgatav ja toimuv. Ülejäänu toimub iga riigi oma territooriumil ja on nende riikide vastutada. Liikide väljasuremise, lämmastiku- ja fosforiringe ning pinnakatte muutustega seotud kriis on kliimakriisist suurem.

04.10.2019 07.10.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto