Sisukord
Kliima
Postimees
05.10.2019
Eesti
Mis juhtus Utoopia külas tegelikult?
Aasta lõpus sünnitajad on endiselt hädas (14)
Majandus
Swedbank ja Eesti on nagu yin ja yang (3)
Välisinvestorid müüvad meie aktsiaid (2)
Välismaa
Trump kasutas diplomaate Zelenskõi mõjutamiseks (1)
Albaania ootab ELilt abi demokraatia ehitamisel
Arvamus
Juhtkiri: üheksa korda mõõda… (3)
Bretty Sarapuu: Eesti klantspildi taga mädaneb (38)
Väljateenitud hõbemedal
Kahe tera vahel (2)
Rahumeelne riigipea
Swedbanki kodukoristaja (1)
Sport
PM Dohas. Julge, põnev ja keeruline teekond maailma tippu
Taavi Libe kolumn: kergejõustik vaagub õõnsate vilede ja tulede varjus hinge (1)
PM Walesis. Rallisõitjad pole WRC muudatustega rahul
Kliima
Kliima kõrval on meil käsil veel kolm kriisi (6)
Merendus
Eestlased magasid elektripaatide turu võidujooksu stardi maha
AK
Bruce Springsteen – poproki esiprole
Andres Herkel: Mahatma Gandhi, võimalik ainult Indias (1)
Tallinn 800: massimeedia keskaja moodi
EKI keelekool: miks kannavad naised läbivalt vaid pükse?
Suurest kunstist ja spermaloikudest
Milleks Achilleusele see kand?
Sõitis nelja hiirega kuningalossi ette
Nädala plaat: kantrimehe ootamatu kitarri-süntpop- postapokalüpsis
Mesikäpa juhtkiri: Albaania tippkohtumine nihutas maailma jõujooni
Mesikäpp. Mimmu blogi: mida naised mehelt voodis ootavad
Mesikäpp. Jõulud tulevad – tee mehaaniline part!
Arter
Andres Tarand: seda ma küll ei mäleta, et suurriikidel oleks eesotsas olnud sellised lollpead (105)
Ikka see eestlaseks olemise asi (5)
Kõigi maade vanamehed, ühinege!
Eestlanna viis maailma metropolides kokku kalli kunsti ja kuulsad kompaniid
Alasti rahvas, tasuta baarid ja totaalne vabadus (13)
Kirgi küttev kunstiriitus (1)
Kulgemise valu ja võlu
Tordimoele meeldib mini
Sõbranna eksperiment: kas romantismiajastu naine jääb tänapäeva Tallinnas hätta?
100 kilovatti õnne. Mootorratas, mis tekitab sõltuvust. Hooaja viimane sõiduproov
Meid ähvardavad kosmosepommid (3)
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Kliima kõrval on meil käsil veel kolm kriisi

7 min lugemist
Ökoloog Mihkel Kangur sõnab, et Viimsi on üks näide Eestis, kus põhjavesi saab otsa: kui sellel poolsaarel tarbimist samamoodi jätkatakse, siis tungib merevesi põhjavette ja rikub selle. FOTO: Mihkel Maripuu

Ökoloog Mihkel Kangur (Elurikkuse Erakond) selgitab intervjuus Grete Arrole, miks globaalne keskkonnakriis on palju laiem kui vaid kliimamuutused – keerukas keskkonnakriiside rägastikus on ohtu sattumas ressursid, mida oleme traditsiooniliselt harjunud nimetama taastuvateks. Nimelt võivad vähem avalikku tähelepanu saavad elurikkuse, veesüsteemi ja mullastiku kriis osutuda kliimamuutustest ohtlikumakski. 

Artikkel kuulatav Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Väga palju räägitakse kliimakriisist. Olete aga rõhutanud, et seisame nelja omavahel keeruliselt seotud kriisi lävel või isegi üle läve – tegemist on kliima, mullastiku, veesüsteemide ja elurikkuse kriisiga. Milles need seisnevad ja miks räägitakse peamiselt ainult kliimast?

60ndatel tekkis mure, et mõned telekommunikatsioonis vajalikud, ent taastumatud loodusvarad lõppevad otsa. Näiteks vask, millest tehti telefoniliine. Nüüdseks teame, et läbi ajaloo on taastumatud loodusressursid tegelikult alati asendatud tehnoloogilise hüppe abil – piltlikult, kiviaeg ei saanud otsa kivide lõppemise tõttu. Samas on 20. sajandi jooksul inimeste arv Maal kasvanud neli korda. Haritava maa pind kaks korda. Veekasutus kaheksa korda, energiakasutus 16 korda ja tööstustoodang 40 korda.

Sellega seotult võib vaadelda kahte tüüpi tagajärgi. Ühed on sotsiaalsed: inimese eluiga on pikenenud kaks korda, vähemalt osas maailmast on paranenud hariduse kättesaadavus, majanduse areng ja heaolu.

Teist tagajärge oleme laiemalt aduma hakanud alles hiljuti: oleme jõudnud arusaamani, et meid ei ohusta praegu peamiselt mitte taastumatute loodusvarade, vaid taastuvate loodusvarade hävimine. Need ongi kliima, bioloogiline mitmekesisus, veesüsteemid ja mullastik. Just need neli taastuvat loodusvara hoiavad meid elus, mitte aga taastumatud loodusvarad. Ja ehkki need on nime poolest taastuvad, tuleb välja, et need võivad väga suurde ohtu sattuda või hävida.

Miks ainult kliimakriisist räägitakse? Sest see on universaalne, kõikjal märgatav ja toimuv. Ülejäänu toimub iga riigi oma territooriumil ja on nende riikide vastutada. Liikide väljasuremise, lämmastiku- ja fosforiringe ning pinnakatte muutustega seotud kriis on kliimakriisist suurem.

04.10.2019 07.10.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto