ANALÜÜS. Poola valik mõjutab Eesti julgeolekut

7. oktoober 2019, 0:01 5 min lugemist

Poola ei ole Baltimaade kaitsmise kohustusest vaimustunud, aga arvestab sellega.
Tänasel Poolal on NATO parimad suhted Donald Trumpi administratsiooniga.
Samal ajal kukutas PiSi valitsus Poola välja Euroopa juhtriikide klubist.
Ungari ja Poola nägemused Venemaa ja Hiina osas on kardinaalselt erinevad.

Poola relvajõudude päeva paraad tänavu 15. augustil. FOTO: Rafal Klimkiewicz/Imago Images/Newspix

Eesti julgeoleku seisukohast on Poolat raske üle hinnata: kui mõni tuhat takistustraadiks Baltimaadesse paigutatud NATO sõdurit peaksid Venemaad ründamast tagasi hoidma, siis Varssavi peaks võtma kandva rolli, kui rünnak siiski tuleb.

Artikkel kuulatav Minu Meedia tellijatele

Tellijale

Kuigi poolakad aktsepteerivad seda, ei tekita selline perspektiiv neist vaimustust. «On olnud arutelu, kas Baltimaad on koorem Poolale,» tunnistab Polytika kontserni julgeolekuanalüütik Marek Świerczyński.

See on koht, kus poolakate mälus ärkab Teise maailmasõja kogemus: nad võitlesid võitjate poolel, aga loovutati lõpuks Moskvale. «Kuigi enamik rahvast on uhke selle üle, et me esimestena võitlusse läksime, ei osutunud see Poolale kasulikuks,» tõdeb Świerczyński.