Sisukord
Hariduseesmärgid
Postimees
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Monika Heleene Pärt: Haridusvisioon näeb ette õpilaste ja õpetajate imelist muutumist

5 min lugemist
  • Individuaalsed õpiteed eeldavad imelapsi.
  • Tuleviku õpetajalt eeldatakse supervõimeid.
  • Praktilisi lahendusi visiooni rakendamiseks pole.
Haridusvisioon näeb vaimusilmas tuleviku õpetajat superkangelasena, kes lahendab hoobilt kõik õpilaste hariduslikud ja isiklikud probleemid. FOTO: PantherMedia/Scanpix

Olen Eesti haridussüsteemis olnud õpetaja 18 aastat. Armastan oma tööd väga, sest armastan oma õpilasi ja soovin, et neil oleks hea. Kahjuks, enamasti neil ei ole hea. Uuele haridusstrateegiale olid mul suured ootused, kuni sellega tutvusin.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kogu dokumendist jääb kõlama sõna «oskused» ja nende nõudlus-pakkumine. Akadeemilist haridust on mainitud vähe ja sedagi seoses ümberõppega.

Selline proportsioon loob mulje, et vankumatult liigutaksegi sinnapoole, et kool on koht, kus valmistatakse inimesi ette tööturule suunduma. Ega see ju olegi vale, sest iga inimese eneseväärikuse jaoks on tähtis leida rakendus ja olla kasulik. Probleem on pigem kallutatuses. «Õppimisel keskendutakse enam oskuste omandamisele ning valmisolekule ja oskusele õpitut (iseseisvalt) rakendada, mitte üksnes teadmiste omandamisele.» See lause loob mulje, et teadmised on teisejärgulised. Rõhutada tuleks aga teadmiste ja oskuste võrdväärsust, üks ilma teiseta on mõttetu.

Ootused õpilasele

Kõnealuses dokumendis on esile tõstetud individuaalsete õpiteede kasutuselevõttu. Idee on ju jumekas, kuid elluviimise kirjeldus pehmelt öeldes naiivne. Individuaalsete õpiteede rakendamine nõuab õppijalt väga suurt motivatsiooni ja vastutust. Visiooni järgi on 15 aasta pärast meie lapsed ja noored imeväel nutisõltuvusest vabanenud, nende mälu ja tähelepanu on paranenud, motivatsioon tõusnud. Paranenud on ka nende vaimne olukord (praegu on laste ja noorte hulgas üha kasvav probleem depressioon).

Dokumendis mainitakse vaimset tervist ka, öeldakse, et «depressiooni soodustab liialt suur valikute ja infohulk». Tõsi, kuid siia juurde tuleb kindlasti lisada kasvav anonüümsus. Ühest küljest räägitakse valikute ja anonüümsuse veel suuremast kasvust ja samas meditsiiniliste võimaluste paranemisest vaimse tervise hoidmiseks. Kui aga vaimse tervise halvenemine tundub uue visiooni järgi olevat kõigile osalistele enam-vähem garanteeritud, siis selle parandamise pool jääb lahtiseks.

22.02.2020 25.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto