Sisukord
Hariduseesmärgid
Postimees
25.02.2020
Siim Kallas näeb üha enam vajadust Eesti lobiregistri järele (6) Eesti Tallinn taastab Loodearmee kalmistu kabeli Pärnus ja Haapsalus jäi kriisist meeter puudu Pidupäev koidust ehani Ilmalinnu valvsa pilgu all ole vaba kui lind Majandus Sajandi suurkuju võimas jalajälg Kinnisvaraäris läks «vanade sõprade» vahel jälle naginaks Läti viinaralli elab, kuid «pidu» on kõvasti lahjem Välismaa Itaalia viirusekolle teeb ülejäänud Euroopa murelikuks KOHALIK VAADE ⟩ Transnistria armee kohtleb nekruteid jõhkralt FOTOD ⟩ Trumpi tervitati Indias palvete ja raevuga Arvamus Juhtkiri: poliitiline riiginaine (9) Toomas Toomsalu: isevoolav särtsusõit (1) Kersti Kaljulaid: millega sa tegeled, armas riigikogu? (4) PRESIDENDI KÕNE ⟩ Annika Laats: Vargamäe Andrest töö õnnelikuks ei teinud (2) PRESIDENDI KÕNE ⟩ Vahur Kersna: president kui vanem õde (5) Meie Eesti Erkki Koort: kas majandus vs julgeolek? Erkki Koort: Eesti ambitsioonid ÜRO Julgeolekunõukogus Hiina draakon ja 5G-võrk Erkki Koort: tellimus majandusluureks Kultuur Ilmalinnu valvsa pilgu all ole vaba kui lind «Kui pole kujutlusvõimet, siis ei sünni midagi uut» Sport Kriisa debüüt kinnistas uue põlvkonna tulekut Baltalt hooaja avastart, tõkkesprinterid jõudsid rekorditele lähedale Tervis Viljatus puudutab iga viiendat Eesti peret Tartu Kuus silmapaistvat tartlast pälvisid tunnustuse Käsmu kriidist lühtri turgutavad üles Tartu restauraatorid Remondi tõttu muutuvad rongide sõiduplaanid Taskusse tuleb veel üks sissepääs Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Kristi Vinter-Nemvalts: Poolel teel visioonist strateegiani

2 min lugemist
  • Individuaalne õpitee ei tähenda individuaalõpet.
  • Imetabaseid «tulevikuõpetajaid» leidub juba praegu.
  • Eriilmelised ideed on strateegia koostamiseks üliolulised.
Kristi Vinter-Nemvalts, haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler. FOTO: HTM

Suur osa sihtidest, mille Eesti riik on seniste strateegiatega seadnud, piirduvad aastaga 2020. Sajad, kui mitte tuhanded inimesed murravad nüüd pead, kuidas minna edasi ning millised peaksid olema riigi strateegilised eesmärgid järgnevaks 15 aastaks.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Ka haridus- ja teadusministeerium koos arvukate partnerorganisatsioonidega otsib vastust küsimusele, kuhu soovime jõuda aastaks 2035 neljas üliolulises valdkonnas: haridus, teadus, keel ja noored.

Visioonidokument «Tark ja tegus Eesti 2035» on paljude uuringute ja analüüside kõrval vaid üks uueneva haridusstrateegia allikas, kuid visioon ei ole kaugeltki valmis strateegia. Visiooni koostamisele kui esimesele etapile on järgnenud ja järgneb rohkelt arutelusid töö- ja huvirühmadega, kus kaalutakse kõiki visioonidokumendi ideid ning arutletakse ka vajakajäämiste ja takistuste üle. Eesmärk on leida võimalused, et viia ellu see, millisena soovime haridust nüüdisaegsete teadmiste ja analüüside valguses 15 aasta pärast näha. On igati mõistetav, et visioon hõlmab nii realistlikumaid kui ka lennukamaid ideid. Latti madalale seada pole kindlasti mõistlik ega otstarbekas.

Visioon keskendub kolmele teemale: väärtused ja vastutus, heaolu ja sidusus ning konkurentsivõime – nende järgi moodustati ka eksperdirühmad. Visiooni loomisest võttis osa sadu inimesi ning eksperdirühmade juhtidel olid töö korraldamisel vabad käed. Ekspertidena kaasasime teadlaste kõrval erinevate elualade esindajaid, keda ühendas soov edendada Eesti elu. Tähelepanuväärne on see, et nende inimeste panus on vabatahtlik.

22.02.2020 25.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto