N, 9.02.2023

DANSKE TÕUS JA LANGUS. Kolmas peatükk. Sampo, Danske ja Rehe aeg: vana hea idasuund ja hüpe intressisõtta

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
DANSKE TÕUS JA LANGUS. Kolmas peatükk. Sampo, Danske ja Rehe aeg: vana hea idasuund ja hüpe intressisõtta
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
2007. aasta kampaania ajal käis Sampo panga juht Aivar Rehe (esiplaanil) välja lubaduse, et kui laenusoovijale teeb mõni teine pank Sampost parema laenupakkumise, tuleb ta isiklikult selle inimese koju lage värvima.
2007. aasta kampaania ajal käis Sampo panga juht Aivar Rehe (esiplaanil) välja lubaduse, et kui laenusoovijale teeb mõni teine pank Sampost parema laenupakkumise, tuleb ta isiklikult selle inimese koju lage värvima. Foto: Arno Mikkor, Äripäev

Soomlaste käes sai Optivast Sampo, siis Taanlaste käes Sampost Danske ning maksuametist naasis panganägude sekka Aivar Rehe.

Kui Eesti Pank omandas 1998. aasta lõpus kontrolli Forekspanga üle – mille uueks nimeks sai peagi Optiva Pank –, lubas ta kohe, et müüb aasta jooksul oma osaluse maha.

Peagi hakkasid ka spekulatsioonid, kes võiks olla ostja. 1999. aasta augustis hakati rääkima, et Eesti Pangale kuuluva osaluse ostust on huvitatud Sampo kindlustuskontsern. Eesti Pank eitas müügiläbirääkimisi.

«Sageli tundub, et turg teab meist paremini, mis Eesti Pangas toimub,» kommenteeris spekulatsioone Eesti Panga toonane infoosakonna juhataja Andrus Kuusmann. Mõni tund hiljem saatis Optiva Pank aga teate, kus oli nii panga turukommunikatsiooni direktori Ranno Pajuri kui ka Andrus Kuusmanni kinnitus, et müügikõnelusi siiski peetakse, kuid konkreetsete kokkulepeteni pole jõutud.

Märksõnad
Tagasi üles