Sisukord
Arvamus
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kai Klandorf: kuidas kaasata vabatahtlikke?

2 min lugemist
Kai Klandorf FOTO: Erakogu

Eesti suurimad ja tuntuimad ühiskondlikud algatused tuginevad kõik suuresti vabatahtlike panusele. Mõelge hetkeks, milline oleks ilma vabatahtlike toeta näiteks arvamusfestival? Millised oleksid «Teeme ära!» talgud, kui keegi vabatahtlikult koristama ei tuleks, mis oleks selle mõju? Kui palju maksaks Draama festivali osavõtt, kui vabatahtlikud ei aitaks organiseerida? Kui kaua jaksaksid rahvasportlased Tartu maratonil suusatada, kui pausidel ei pakuks vabatahtlikud kosutust?

Eestis on vabatahtlikuks olemine üsnagi levinud. Kevadel avaldatud vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringu tulemused näitavad, et viimase viie aastaga on vabatahtlike osakaal Eestis kasvanud 31 protsendilt 49 protsendile. Selle üle võib uhkustki tunda. Vabatahtlike osakaalu näitaja poolest oleme jõudnud Euroopa keskmisele tasemele.

Millest eestlane hoolib? Aeg on ressurss ja seda on alati piiratud kogus. Millele on Eesti head kodanikud valmis oma aega panustama? Tegevusvaldkondadena on eestlased enim valmis panustama kohaliku elu edendamisse. Vastajatest esitas kohaliku eluolu parendamise eesmärgi lausa 42 protsenti. Võrdluseks: keskkonnakaitse (34 protsenti), haridus ja teadus (23 protsenti) ning sport (21 protsenti).

Me oleme aru saanud, et kui panustame oma aega kogukonda, siis saame ka elutingimusi ja olusid paremaks kujundada.

Samas näitab uuring, et aktiivselt kasvab ühe korra vabatahtlikuna panustavate osakaal. Organisatsioonid tunnevad aga puudust just püsivabatahtlikest, kes ühenduse tegevuses pikemalt kaasa mõtleks ja aitaks ka planeerida.

Kui kaua jaksaksid rahvasportlased Tartu maratonil suusatada, kui pausidel ei pakuks vabatahtlikud kosutust?

Vabatahtlike kaasamine pole aga raketiteadus. Selleks et ta tahaks ühendusse tagasi tulla ja panustada, peab ühendus vabatahtlike kaasamise hästi läbi mõtlema.

Seetõttu ongi hea, et Eesti külaliikumine Kodukant ja vabaühenduste liit aitab ühendusi selles. Kutsume just neil päevil Tartumaa vabaühendusi ja teisi organisatsioone osalema vabatahtlike kaasamise ABC-koolitusel, kus fookuses Eestisse hiljuti elama asunud, teise kultuuritaustaga inimeste kaasamine.

Vabatahtlike kaasamise oskus aitab ühendustel oma planeeritavate algatuste mõju suurendada. Kui ettevalmistuses ja planeerimises järeleandmisi teha, on tulemuseks rahulolematud vabatahtlikud, väike mõju algatusel ja läbipõlenud vabakonna sädeinimesed.

Tartut ootab ees tähtis aasta 2024, mil kanname kultuuripealinna tiitlit. Kohalikel vabaühendustel on juba nüüd suurepärane võimalus mõelda, kuidas oma tegevusega kogukonda toetada ja enam vabatahtlikke kaasates ka muuta Tartu just selliseks kogukonnaks ja kultuuripealinnaks, kus meil endil on hea olla ja mida oleme uhkusega valmis teistega jagama.

Vaata rohkem www.vabatahtlikud.ee

Seotud lood
26.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto