Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Asjatundmatu hankekorraldus paneb IT-ettevõtteid sahkerdama

2 min lugemist
Infotehnoloogiliste avalike hangete detailid võivad mõnikord endast kujutada vaat et samavõrd keerulist detailirägastikku, kui vaatab vastu tänapäevase arvuti sisemusest. Skeemitamine on nii mõnegi asjaosalise hinnangul sellise maailma pärisosa. FOTO: Toomas Huik

Tarkvarateenuste riigihangete dokumente koostavad ametnikud ei mõista alati teenuste sisu ja võivad hanketingimused seada sel moel, et hanke võitmiseks on olulisemad pakkuja lihtsalt mõõdetavad näitajad, mitte tegelikud võimed.

See annab IT-ettevõtetele võimaluse või isegi sunnib neid hanketingimustele vastamiseks arvudega skeemitama.

Mustvalge pole mustvalge

Tartus tegutseva masinõppe ja andmeteaduse kompetentsikeskuse OÜ Stacc tegevjuhi Kalev Koppeli sõnul soovivad alustavad ettevõtted sageli näidata, et nad on hangetel osalenud. Samuti on IT-firmade puhul sage praktika osaleda hangetel ühispakkujana. Näiteks esitatakse ühiselt töötajate CVd, et oleks ette näidata rohkem pädevust. Koppeli sõnul polegi selles midagi halba, kuna alles töö käigus loksuvad asjad paika ning algajatel ongi vaja kuskilt pihta hakata.

«Kui tehtud töid mõõdetakse ainult arvudes, saab neid lahti kirjutada suurema hulgana, sest iga töö on võimalik teha väga mitmeks tükiks. See aga ei anna infot, milleks ettevõte sisuliselt võimeline on,» ütles Koppel.

Ühe riigihangete kitsaskohana toob Koppel välja, et mõnikord jääb mulje, nagu oleks hange algusest peale koostatud nii, et selle saaks võita mingi kindel ettevõte. Samas on kasum riigihangete puhul pigem väike ning hangete vaidlustamine ei tasu ära ei rahaliselt ega ajaliselt.

Maksumaksjale lähevad hanked palju kallimaks maksma kui eraettevõtjatele, ütles anonüümne tarkvaraettevõtte esindaja.

«Alati kehtib info puhul asümmeetria ja polegi võimalik näppu peale panna, kas hange on korraldatud vaba konkurentsi silmas pidades, sest mõningate teenuste pakkujaid ongi väga vähe,» lausus Koppel. «On ettevõtteid, kelle taktika ongi agressiivne, nad lähevad vaidlustamise teed ja saavad nii hanke lõpuks omale.»

Kutse luiskamisele

Majandustarkvara pakkuva OÜ Astro Baltics turundusjuhi Priit Pindi sõnul on skeemitamine hangete võitmiseks teoreetiliselt võimalik, kuid tal endal puudub selles kogemus.

Tema sõnul torkab hangete puhul silma, et neid koostavad ametnikud peavad n-ö kõigest kõike teadma, tänavakividest infotahvliteni, ning see viib nad olukorda, et hanke tingimustega võrreldakse konkureerivate ettevõtete puhul lihtsalt mõõdetavaid tegureid, näiteks käivet, mis aga ei pruugi näidata ettevõtte tegelikku suutlikkust.

Mida totakam hange valida, seda halvema teenuse saab, ütles Rein Lindmäe.

Ühe tarkvaraettevõtte anonüümseks jääda soovinud, kuid Tartu Postimehele teada olev esindaja kinnitas lihtsate asjade mõõtmise lõksu. «Hanked on kutsed luiskamisvõistlusele,» ütles ta. «Õnnetule ametnikule visatakse ette, et ta peab kindlaks kuupäevaks hanke koostama, ta võib-olla ei jagagi asjast midagi ja siis panebki sinna mustvalgelt mõõdetavad tegurid, näiteks käibe või töötajate ja referentside arvu.»

See võib kaasa tuua olukorra, et tarkvarafirmad esitavad hankesse väikese tunnitasu, kuid hiljem esitatakse tööle kulunud tunde mitmekordselt ning pole võimalik tõestada, kui palju millegi peale tegelikult kulus. «Ja sellepärast lähevad hanked maksumaksjale palju kallimaks maksma kui eraettevõtjatele,» jätkas ta.

Anonüümse tarkvaraettevõtte esindaja sõnul oleks üks lahendus see, et hankest osavõtjad sooritaksid katseülesande, mille põhjal on võimalik hinnata ettevõtte tegelikke võimeid.

Tartu linnavalitsuse infotehnoloogia teenistuse juhataja Rein Lindmäe sõnul on selles omajagu tõde, et ametnikud sageli ei tea tarkvarahangete sisust piisavalt, oskamaks seda hinnata teisiti kui arvude järgi. Ametnike oskused siiski arenevad. «Mina rõhutan alati, et teenusest tuleb aru saada,» lisas ta.

Lindmäe sõnul paistavad sellised hanked, kus pakutakse ebarealistlikult odavat tunnihinda, kohe silma. «Kui tunnihind on liiga madal, on see mõnikord peidetud hooldusesse või esitatakse kulunud tunde pärast rohkem,» ütles ta. «Mida totakam hange valida, seda halvema teenuse saab.»

Seotud lood
26.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto