Sisukord
Kultuur
Postimees
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Saja-aastane, kes vaatas maailma läbi eluterve prisma

3 min lugemist
  • Ringo Ramuli lavastatus Ugalas eemaldub püüdlikust korrektsusest
  • Lavastuse kuhjav ja eklektiline stiil vajab mõnevõrra harjumist
  • «Saja-aastane» võiks anda publikule vabastava ja pingeid lõdvendava kogemuse
  • Publiku paneb jahmatusest ahhetama Aarne Soro kehastatud saja-aastane vanamees
Ringo Ramuli lavastuses «Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus» mängib peaosalist Aarne Soro, fotol koos näitlejate Luule Komissarovi ja Andres Tabuniga.  FOTO: Siim Vahur

Kui püüda võtta kokku viimase saja aasta ajaloosündmusi, koondada ühte teosesse Stalinid, Trumanid ja Mao Tse-tungid, ei tõota lugu värvuda just helgetesse toonidesse. Ent kui seda teeb esmalt Jonas Jonasson ning siis temast inspireerituna Ringo Ramul ja Priit Põldma, kujuneb nutuloost hoopis elujaatuse manifest. Miks nii?

Artikkel kuulatav Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Hiljuti kuulsin kõnelemas rahvusvahelise haardega läti päritolu lavastajat Yana Rossi, kes võttis ettekandes teemaks oma ida ja lääne vahel pendeldava teatritöö. Õpetades välja tulevasi teatritegijaid põhjamaises Soomes, mida tihtipeale demokraatia ja tolerantsuse kantsina tajume, pani teda hämmastama üks paradoksaalne tõik.

Nimelt on igati salliv ja arvestav ühiskondlik mentaliteet tõuganud noored kunstnikud äärmusesse, sigitanud neisse loomelendu halvava hirmu kellegi solvamise ees. Iga viimsegi detaili poliitilise korrektsuse raamides läbikaalutlemine on kaasa toonud sisuliselt enesetsensuuri.

08.10.2019 10.10.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto