Sisukord
Maa Elu
Postimees
10.10.2019
Eesti
Kingo: kojukande hinnatõusu on põhjustanud ka väljaanded ise (6)
Jaan Toots kangutab Tartus abilinnapäid (3)
Vanglabändi liikmed: me oleme diibi vaibi​ peal
Majandus
Brexit võib minna ettevõtjale kalliks maksma
Soomlased tulevad taas
Välismaa
Keemia nobelistid tegid võimalikuks juhtmevaba elu
Türgi rünnak tabas tsiviilisikuid (1)
Ratas nägi uuenevat Afganistani ja kuulis Panjshayri Lõvist (3)
Arvamus
Juhtkiri: maainimesed – kaotajad (3)
Berit Nuka: kurdidel pole muid sõpru peale mägede (3)
Alo Savi: maailmalõpupaanika eksamite pärast (7)
Rando Maisvee: kas ministrit võib kutsuda idioodiks? (6)
Hans Väre: maal elamine on endiselt karistatav (13)
Meie Eesti
Maarika Kurrikoff: tervishoid ja hoolekanne peavad jõud ühendama
Gerli Aavik: puutekoht arstikabineti ja koduhoolduse vahel
Kultuur
Näitus, mis muudab kõike ja kõiki
Lõplik jõudmine lõputusse juulisse (1)
Sport
PM Minskis. Nullipoistel on palju võita, aga ka kaotada
Reis
Kaalusekeldused mägiriigis: kas eksib vedrukaal või digikaal?
Maa Elu
Nädala mõte: teistel paistab alati parem
Meepäevade hitt-toode on kanarbikumesi
Kuhu kaob põllumeeste sinine kütus? (2)
Kevadkülmad jätsid õunaaastale oma märgi
Kehtnas näidati künnikunsti
Hollandi põllumees uuendusi eriti ei armasta
Astelpajukasvatajad on sunnitud saagilanguse tõttu pingutama
Turismitalu pimemajja minnakse end välja magama
Uus rekord: sügise varajasim esimene lumi
Rohelised tomatid sobivad hapendamiseks
Läänemaa viljapuuaias kasvab peaaegu tuhat viljapuud

Nädala mõte: teistel paistab alati parem

2 min lugemist
Teele Üprus. FOTO: Eero Vabamaegi/postimees FOTO: Eero Vabamaegi/Postimees

Eelmisel nädalal edastas Maa Elu põllumeeste nördimust üleminekutoetuste maksmise vähendamise üle. Niikuinii on Eesti Euroopa Liidu kõige madalama toetus­tasemega liikmesriik, nüüd võetakse veel vähemaks. Rõõmsamaks ei tee ka läinud nädalal piimafoorumil kõlanud rahvusvahelise analüütiku hinnang, et piimahind on languses ja see süveneb uue aasta algul veelgi.

Olen alati põllumeestele kaasa elanud ja elan ka edaspidi lootuses, et riik neid soosib ja neil ikka hästi läheb. Kui elad oma argielu, näed ka ainult enda lähedal olevaid probleeme. Ja pole midagi parata, eestlaslikult teeb olukorra kergemaks teadmine, et teistel läheb ka kehvasti.

Seega tõi pisut lohutust tänase lehe artikkel Hollandi põllumajandusest, kus ilmneb samuti probleeme – intensiivse põllumajanduse tulemusel riigis päris loodusmaastikke enam ei näe, kaob liigiline mitmekesisus, massiliselt kasutatakse väetisi ja taimekaitsevahendeid ning farmides tekib liialt palju sõnnikut. Neile pakutakse lahendusi, kuid Hollandi põllumehed on visad uuendustega kaasa minema.

Läinud nädalal õnnestus mul Saksamaal kuulda mitme riigi põllumeeste muresid. Või ka n-ö põllunaiste, kuna näiteks enamik Keenia farmeritest on naised. Aga selgus, et muresid on kõikjal. Maailmas on kliimamuutuste tagajärjel järjest rohkem piirkondi, kus tuleb rinda pista kas ekstreemse põua või suurte üleujutustega.

Paljud farmerid peavad lisaks saagi kasvatamisele muretsema poliitika ja kauplemisreeglite pärast.

Paljud farmerid peavad lisaks saagi kasvatamisele muretsema poliitika ja kauplemisreeglite pärast. Näiteks Taanis saavad põllumehed küll Euroopa Liidult korralikke toetusi, kuid siseriiklikud maksud panevad kukalt kratsima. Ukrainlastel on ekspordiga raskusi. Aafrika farmeritel ei ole sageli teadmisi ega ressursse korralikku saaki saada ning nad ei suuda iseennastki ära toita, kuigi võimekust oleks.

Lisaks veel konkurents. Üks saksa noormees tõi välja, et kui sada aastat tagasi tuli tema esiisast farmeril konkureerida vaid paari külamehega, siis nüüd on farmeril kaks miljonit konkurenti üle maailma.

Kerge ei ole kusagil. Paraku on nii, et istud pargipingil, vaatad teist pinki ja mõtled: küll sellel oleks mugav istuda. Lähed siis teise pingi peale ja tõded, et tegelikult oli hoopis eelmine pink parem.

Seotud lood
09.10.2019 11.10.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto