Sisukord
Maa Elu
Postimees
20.02.2020
Osula tarkvarafirma vallutab Aafrika ja Ameerika (3) Eesti Noor hooldekoduelanik: meditsiin hoiab elus neid, kes kunagi elama ei hakka (14) Riigikogu uurib vesinikuenergeetikat (7) Seksuaalsuhe õpilasega viis õpetaja kohtu alla (10) Mälestades Eesti tanki nimega Külli Majandus Yandex.Taxi kavatseb jätkata tegevusloata Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Välismaa Bloomberg ostis koha USA presidendivalimistel (1) Vene aktivist pani seksiskandaaliga Macroni partei kõikuma Vene humanitaarteadused on rahastamisreeglite tõttu tupikseisus Arvamus Marek Strandberg: miljonilinn Tallinn (15) Andres Herkel: aga Venemaa valmistub sõjaks (25) Vilja Kiisler: ajuvabadus ei tähenda sõnavabadust (18) Juhtkiri: elukvaliteet ja surm (3) Aivar Pau: jagamismajanduse ämber (13) Meie Eesti Kadri Tammepuu: lahendusi perearstide nappusele (1) Asendusarstid päästavad päeva Kultuur Eesti kunst saab erakordse võimaluse (1) Eesti kaasaegsele kunstile on omane väga tugev eksperimentaalsus (1) Kui kirest kasvab katastroof Ühe soovi täitumine Sport Euroopa võrkpallijuhiks pürgiv Pevkur: mõnes suurriigis pole vollet sisuliselt olemas PM Skopjes ⟩ Korvpallifännid mäletavad hirmsat sauna, kuid usuvad nüüd võitu Tarbija Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Reis Somaalimaa – riik, mida pole olemas Maa Elu Nädala mõte: lapsed metsa (3) Arst maainimeste tervisest: ülekoormuse hind on tervise kadu või siitilmast enneaegne lahkumine Kaitsealuste maade riigile ostmise järjekord lüheneb jõudsalt Teadlane, kes kinkis meile magusama sõstra Palgitöö käsiraamat aitab kooliraha kokku hoida Halba ventilatsiooni saab parandada Mis toimub meie ilmaga? (1) Tatrapliinid lõhetartariga kodumaa sünnipäevaks Salatikasvataja püüab öösel rohkem pilku kui päeval (1) Olukord Peipsil: kõik teevad hirmsasti tööd, aga raha ei teeni keegi (1) Tartu Teatripublikut kimbutab parkimiskitsikus (2) Kuldsete tammelehtedega medali pälvinud päästja riputab vooliku varna Marja tänava kõnniteedel laiutavad autod Tartu ettevõtlusosakonna juhataja läheb pensionile Keskkonna­hoidlikkust järgides võib sattuda rohepesu ohvriks Triin Lellep salvestas Eestile mõeldes loitsulise video Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kevadkülmad jätsid õunaaastale oma märgi

2 min lugemist
Türi mees Jaan Nuut on õunafestivalil kauplemas käinud aastaid. FOTO: Kuido Saarpuu

Oktoobri esimesel laupäeval Türi kultuurikeskuses ja kesklinna pargis peetud Türi õunafestivalil oli nii neid, kelle õunasaagile jätsid jälje kevadised öökülmad, kui ka neid, kelle õunapuud õunte raskuse all purunema kippusid.

Türi mees Jaan Nuut on õunafestivalil kauplemas käinud aastaid. Väljas oli ta ka tänavu. Ikka oma koduaia õuntega. Nii kasti või paari jagu.

Tänavust õunaaastat Nuut kõige paremaks ei pidanud ja õunadki polnud kõige suuremad. „Eks mul on puud ka vanad ja lõikamata,” põhjendas ta. „Vanasti kandsid need üldse üle aasta.”

Õunafestivalil pakkus mees kolme õunasorti. Neist nimetada oskas vaid ‘Talvenaudingut’ ja pidas seda väga heaks sügisõunaks.

Õunafestivali üks suurem õunakaupleja on alati olnud Rebase talu. Nemad panevad välja ka kultuurikeskuse õunanäituse ubinad.

Rebase talu perenaine Piia Tiigemäe sõnas, et nende seekordne õunaaasta jäi tagasihoidlikumaks kui mullune. „Arvan, et põhjus oli kevadistes öökülmades. Need sordid, mis varem õitsesid, nende õienupud said külma tõttu kahjustada ja seepärast on sügisel ka õunu vähem,” arutles ta.

Rebase talus on kandvaid õunapuid 80 ringis. Eri õunasorte on kollektsioonis aga 130. Türi õunafestivalile toodi näitusele uudistada umbes 70 sorti. Müügiks pakuti 15 õunasorti ja poole festivali peale hindas Tiigemäe müügi pigem mõõdukaks.

Menusortidena tõi perenaine välja klassikalised kuldreneti ja ‘Tiina’. „Uuema aja õunasortidest meeldib inimestele ‘Liivika’. See on aretatud kuldrenetist ja on õunakonkurssidel võitnud esikohti. Teine, veidi hapukam menusort on ‘Krista’,” selgitas ta.

Õunafestivali korraldaja Triin Pärna ütles, et kümnenda festivali märksõnad on õunad, ilus ilm ja rõõmus meeleolu. Seda nii ostjate kui ka kauplejate poolt.

Kauplejaid oli seekordsel õunafestivalil poolesaja ringis. Viiendik kohaletulijatest pakkus ka õunu. Mõnel kauplejal oli müüa ka õunahoidiseid ja -küpsetisi.

Festivalialal ringi liikuvad külastajad ja mõned kauplejad märkisid naljatades, et õunafestivali nimeks oleks võinud panna ka jõhvikafestivali, sest neid metsamarju, erinevalt õuntest, sai peaaegu iga teise kaupleja käest.

Pärna kinnitas, et tema jaoks oli 2019. aasta väga hea õunaaasta. „Õunad oli puu otsas nagu viinamarjakobarad ja sellise raskuse all kippusid puud murduma. Minuni on jõudnud info, et need, kelle puud kandsid, neil on väga-väga palju õunu. Ja vastupidi, on ka neid, kel puud tühjad.”

Seotud lood
19.02.2020 20.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto