Sisukord
Maa Elu
Postimees
20.02.2020
Osula tarkvarafirma vallutab Aafrika ja Ameerika (3) Eesti Noor hooldekoduelanik: meditsiin hoiab elus neid, kes kunagi elama ei hakka (6) Riigikogu uurib vesinikuenergeetikat (4) Seksuaalsuhe õpilasega viis õpetaja kohtu alla (9) Mälestades Eesti tanki nimega Külli Majandus Yandex.Taxi kavatseb jätkata tegevusloata Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (3) Välismaa Bloomberg ostis koha USA presidendivalimistel (1) Vene aktivist pani seksiskandaaliga Macroni partei kõikuma Vene humanitaarteadused on rahastamisreeglite tõttu tupikseisus Arvamus Marek Strandberg: miljonilinn Tallinn (13) Andres Herkel: aga Venemaa valmistub sõjaks (25) Vilja Kiisler: ajuvabadus ei tähenda sõnavabadust (13) Juhtkiri: elukvaliteet ja surm (2) Aivar Pau: jagamismajanduse ämber (13) Meie Eesti Kadri Tammepuu: lahendusi perearstide nappusele (1) Asendusarstid päästavad päeva Kultuur Eesti kunst saab erakordse võimaluse (1) Eesti kaasaegsele kunstile on omane väga tugev eksperimentaalsus (1) Kui kirest kasvab katastroof Ühe soovi täitumine Sport Euroopa võrkpallijuhiks pürgiv Pevkur: mõnes suurriigis pole vollet sisuliselt olemas PM Skopjes ⟩ Korvpallifännid mäletavad hirmsat sauna, kuid usuvad nüüd võitu Tarbija Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (3) Reis Somaalimaa – riik, mida pole olemas Maa Elu Nädala mõte: lapsed metsa (3) Arst maainimeste tervisest: ülekoormuse hind on tervise kadu või siitilmast enneaegne lahkumine Kaitsealuste maade riigile ostmise järjekord lüheneb jõudsalt Teadlane, kes kinkis meile magusama sõstra Palgitöö käsiraamat aitab kooliraha kokku hoida Halba ventilatsiooni saab parandada Mis toimub meie ilmaga? (1) Tatrapliinid lõhetartariga kodumaa sünnipäevaks Salatikasvataja püüab öösel rohkem pilku kui päeval (1) Olukord Peipsil: kõik teevad hirmsasti tööd, aga raha ei teeni keegi Tartu Teatripublikut kimbutab parkimiskitsikus (1) Kuldsete tammelehtedega medali pälvinud päästja riputab vooliku varna Marja tänava kõnniteedel laiutavad autod Tartu ettevõtlusosakonna juhataja läheb pensionile Keskkonna­hoidlikkust järgides võib sattuda rohepesu ohvriks Triin Lellep salvestas Eestile mõeldes loitsulise video Meelelahutus Koomiks Sudoku

Uus rekord: sügise varajasim esimene lumi

2 min lugemist
Esimene lumi. FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees

Selle sügise esimene lumi on sadanud ja nüüdseks on mõneks ajaks lume osas rahu majas. Esimene lumi tekitas ühtlasi rekordi, aga esmalt pilk ajalukku.

Palju aastaid oli kindlate andmete järgi esimene lumi sadanud 26.09.1986 Põhja-Eestis ja 27.09.1986 Lõuna-Eestis, kui Kääpal sadas maha 10 cm lumekiht. Tookord jäi õhutemperatuuri miinimum ka 27. septembril miinuspoolele, langedes –7 °C-ni. Seevastu 1966. a oli esimene lumi 27. septembril Põhja-Eestis ja 28. septembril Lõuna-Eestis.

Esimene lumi on olnud üpris ekstreemne: 30.09.1978 oli Kagu-Eestis lumetorm. 1. oktoobril oli lumikate Võrus 22 cm ja Haanjas 30 cm paksune ja selle sulamine kestis 3–5 päeva. Raske lumekoorma all hävisid koristamata viljapõllud, murdusid saaki täis õunapuuoksad ja purunesid sideliinid, liiklus oli häiritud („Eesti ilma riskid”, lk 94).

2013. a revideeriti seda rekordit, sest siis sadas esimene lumi napilt varem, nimelt 25. septembril. Üldse tagantjärele meenutades oli 2013. a juhtum põnev, sest kui 25. septembril ehk astronoomilise sügise kolmandal päeval hakkas tavalise vihma asemel midagi tahkemat ja valgemat sadama, tekkis selline elav arutelu sademete üle, mida pole tükk aega olnud, tõenäoliselt ei enne ega pärast seda juhtumit. Asi oli selles, mida pidada ikkagi lumeks, sest tahkeid ja mingil määral lumelaadseid sademeliike on päris palju ja neil pole sugugi alati lihtne vahet teha. Olen seda teemat puudutanud paaris varasemas Maa Elu ilmajutus (lume sugulased).

Meenutuseks, et 25.09.2013 sadas kirjelduste järgi peenrahet (rahe, mille terade läbimõõt jääb alla 0,5 cm), lumekruupe (läbipaistmatud lumekuulid diameetriga 2–5 mm, kerged katki suruda), jää­kruupe (jääterakesi kuni 3 mm läbimõõduga, sarnanevad peenrahega) ja märga lund. Kella 11 paiku õhtul registreeriti Väike-Maarja ilmajaamas pooleteise tunni jooksul juba hooglund. See küll maha ei jäänud, vaid võis paiguti moodustada üksnes lumekirme. Seega püstitati tollal uus varajase lumesaju rekord, sest senine pärines 26.09.1986, kui Pärnumaal Koodul tuli maha kaks sentimeetrit lund (Kallis, 2013, avaldatud Maaleht, 3.10.2013).

Nüüd aga juhtus kurioosum: juba jälle registreeriti varasim esimene lumi: 24. septembril sadas Jõhvis vähest lund ja lepiti kokku, et uus lume varajasuse rekord. Kas sensor registreeris lumekruupe või ehtsaid lumehelbeid, pole siiski teada. Kuid oktoober (paprikakuu, porikuu, viinakuu) on vähemalt mõnele poole toonud tõelise esimese lume mistahes kriteeriumide järgi.

24.09 esimese lume erilisus nõuab selgitust sünoptilise olukorra kohta. Virumaale ulatus 24.09 kirdest arktiline õhumass ehk –5kraadine isoterm. Samas oli Eesti kohal kõrgrõhkkonnavöönd. Ilmselt tulid sademed Soome lahe mõjul (nõrk mereefekt).

Külmad on läbi ja soojus tagasi: esialgu on oodata kuni 12 °C, kuid nädala pärast pole välistatud, et veelgi rohkem. Ühtlasi toovad madalrõhkkonnad vihma. Seega talverehvidega pole tarvis veel kiirustada.

Seotud lood
19.02.2020 20.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto