Sisukord
Välismaa
Postimees
10.10.2019
Eesti Kingo: kojukande hinnatõusu on põhjustanud ka väljaanded ise (6) Jaan Toots kangutab Tartus abilinnapäid (3) Vanglabändi liikmed: me oleme diibi vaibi​ peal Majandus Brexit võib minna ettevõtjale kalliks maksma Soomlased tulevad taas Välismaa Keemia nobelistid tegid võimalikuks juhtmevaba elu Türgi rünnak tabas tsiviilisikuid (1) Ratas nägi uuenevat Afganistani ja kuulis Panjshayri Lõvist (3) Arvamus Juhtkiri: maainimesed – kaotajad (3) Berit Nuka: kurdidel pole muid sõpru peale mägede (3) Alo Savi: maailmalõpupaanika eksamite pärast (7) Rando Maisvee: kas ministrit võib kutsuda idioodiks? (6) Hans Väre: maal elamine on endiselt karistatav (13) Meie Eesti Maarika Kurrikoff: tervishoid ja hoolekanne peavad jõud ühendama Gerli Aavik: puutekoht arstikabineti ja koduhoolduse vahel Kultuur Näitus, mis muudab kõike ja kõiki Lõplik jõudmine lõputusse juulisse (1) Sport PM Minskis. Nullipoistel on palju võita, aga ka kaotada Reis Kaalusekeldused mägiriigis: kas eksib vedrukaal või digikaal? Maa Elu Nädala mõte: teistel paistab alati parem Meepäevade hitt-toode on kanarbikumesi Kuhu kaob põllumeeste sinine kütus? (2) Kevadkülmad jätsid õunaaastale oma märgi Kehtnas näidati künnikunsti Hollandi põllumees uuendusi eriti ei armasta Astelpajukasvatajad on sunnitud saagilanguse tõttu pingutama Turismitalu pimemajja minnakse end välja magama Uus rekord: sügise varajasim esimene lumi Rohelised tomatid sobivad hapendamiseks Läänemaa viljapuuaias kasvab peaaegu tuhat viljapuud Meelelahutus Koomiks
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Keemia nobelistid tegid võimalikuks juhtmevaba elu

2 min lugemist
John B. Goodenough, M. Stanley Whittingham ja Akira Yoshinori. FOTO: DANIEL LEAL-OLIVAS/AFP/Scanpix

Nobeli keemiaauhinna pälvisid eile John B. Goodenough, M. Stanley Whittingham ja Akira Yoshino, kes on loonud ja arendanud võimsa, laetava ning samal ajal kerge liitiumioonpatarei, mida kasutatakse nii mobiiltelefonides, sülearvutites, elektriautodes kui ka teistes elektroonikavahendites.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Algse liitiumioonpatarei looja on Whittingham, kes 1970ndate naftakriisi ajal püüdis välja töötada meetodeid, vähendamaks sõltuvust fossiilkütustest. Praegu New Yorgi Binghamtoni Ülikoolis töötaval 77-aastasel professoril õnnestus luua patarei, mis põhines liitiummetallil. Sellist akut ei saanud aga kuidagi tavakasutusse võtta, sest liitium on liiga reaktiivne ja seega plahvatusohtlik.

09.10.2019 11.10.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto