Sisukord
Arvamus
Postimees
10.10.2019
Eesti
Kingo: kojukande hinnatõusu on põhjustanud ka väljaanded ise (6)
Jaan Toots kangutab Tartus abilinnapäid (3)
Vanglabändi liikmed: me oleme diibi vaibi​ peal
Majandus
Brexit võib minna ettevõtjale kalliks maksma
Soomlased tulevad taas
Välismaa
Keemia nobelistid tegid võimalikuks juhtmevaba elu
Türgi rünnak tabas tsiviilisikuid (1)
Ratas nägi uuenevat Afganistani ja kuulis Panjshayri Lõvist (3)
Arvamus
Juhtkiri: maainimesed – kaotajad (3)
Berit Nuka: kurdidel pole muid sõpru peale mägede (3)
Alo Savi: maailmalõpupaanika eksamite pärast (7)
Rando Maisvee: kas ministrit võib kutsuda idioodiks? (6)
Hans Väre: maal elamine on endiselt karistatav (13)
Meie Eesti
Maarika Kurrikoff: tervishoid ja hoolekanne peavad jõud ühendama
Gerli Aavik: puutekoht arstikabineti ja koduhoolduse vahel
Kultuur
Näitus, mis muudab kõike ja kõiki
Lõplik jõudmine lõputusse juulisse (1)
Sport
PM Minskis. Nullipoistel on palju võita, aga ka kaotada
Reis
Kaalusekeldused mägiriigis: kas eksib vedrukaal või digikaal?
Maa Elu
Nädala mõte: teistel paistab alati parem
Meepäevade hitt-toode on kanarbikumesi
Kuhu kaob põllumeeste sinine kütus? (2)
Kevadkülmad jätsid õunaaastale oma märgi
Kehtnas näidati künnikunsti
Hollandi põllumees uuendusi eriti ei armasta
Astelpajukasvatajad on sunnitud saagilanguse tõttu pingutama
Turismitalu pimemajja minnakse end välja magama
Uus rekord: sügise varajasim esimene lumi
Rohelised tomatid sobivad hapendamiseks
Läänemaa viljapuuaias kasvab peaaegu tuhat viljapuud

Berit Nuka: kurdidel pole muid sõpru peale mägede

2 min lugemist
Sõjapõgenikud. FOTO: DELIL SOULEIMAN/AFP/Scanpix

Kurdid hakkasid esimest korda mõlgutama mõtteid iseseisvusest üsna samal ajal kui paljud teised rahvad, sealhulgas eestlased, ning sarnaselt Eestiga pakkus Esimese maailmasõja keeris neilegi lootuse, et Kurdistan võib sündida. Osmanite impeerium oli kokku varisenud, 1920. aasta Sèvres’ lepinguga märkisid võidukad liitlasriigid maha kava iseseisva kurdide riigi rajamiseks.

Ometi kui Türgi iseseisvussõja järel tõmmati piirid lõpuks kaardile, polnud Kurdistani kusagil. Järgmised sada aastat on andnud neile 30–40 miljonile inimesele, kes on Türgis, Iraagis, Iraanis ja Süürias laiali, põhjuse üha uuesti meenutada oma vanasõna: kurdidel pole muid sõpru peale mägede.

Toetajaid on kurdid leidnud vaid siis, kui see on teistele riikidele oma huvide edendamiseks parasjagu kasulik. Pärast Teist maailmasõda tekkis vähem kui aastaks Iraanis Nõukogude Liidu satelliidina kurdide Mahabadi Vabariik. 1970ndate hakul asus USA Iraani šahhi mahitusel toetama kurdide ülestõusu Nõukogude Liiduga mestis olnud Iraagis, kuid kui Iraan ja Iraak paar aastat hiljem erimeelsused lahendasid, hülgasid ameeriklased kurdid.

Kui USA president Donald Trump teatas nüüd, et viib Ühendriikide sõdurid minema Türgi rünnaku jalust kurdi võitlejatele Süürias ning jätab ISISe taltsutamisel lõviosa tööst ära teinud liitlased võimsa naabri räsida, oli see vaid järjekordne reetmine paljude seas. Trumpile ei lugenud, et kurdid on Ameerika Ühendriike toetanud viimased kolm aastakümmet nii võitluses Saddam Husseiniga, vastasseisudes Teheraniga kui ka islamiterrorismi ohjates.

Trumpi loogika näib lihtne: Ühendriigid saavad oma käed Süüria konfliktist puhtaks pesta ja selle käigus vahepeal teravaks läinud suhteid NATO partneri Türgiga siluda. Samas ei arvesta see loogika, et nii vaid kasvab Türgi võimuiha, tekib tander, mille kaoses on ISISel ruumi uuesti kasvada ning Iraan saab värske võimaluse kaardipakki segada.

Süüria kurdidele tähendab see aga juba tuttavat olukorda, kus sõpru pole kuskil, vaenlased aga mitmel rindel.

Kui paljude inimeste elu see kõik nõuab, ei tea veel keegi, kuid tundub väheusutav, et lõpptulemus on turvaline tsoon Süüria põgenikele, nagu õigustab oma sõjakäiku Türgi. Pigem kaotavad veel enamad inimesed kodu.

Seotud lood
09.10.2019 11.10.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto