Sisukord
Meie Eesti
Postimees
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Anneli Palo: kaitsealasid kahjustab JOKK-majandamine

5 min lugemist
Ilma puudeta on Tänavjärve järvekallas tundlik lainete, tallamise ning vibratsiooni suhtes, mis tähendab, et peagi hakkab liiv murenema ja kallas tee poole liikuma. FOTO: Anneli Palo

Metsa ja maastiku hooldusest kaitsealadel ja sellest, milliste ametkondade vahele vastutus ja kaalutlusõigus maha kipub kukkuma, kirjutab maastikuökoloog Anneli Palo.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Mis toimub kaitsealadel praegu seaduslikult, kaitse-eeskirja või kaitsekorralduskava kohaselt? Sellele lisanduvad küsimused hiiemetsade ja teiste pärandpaikade kohta, mille raiete seaduslikkuse ja kohasuse üle vaieldakse ammu teravalt, ning kaitsjate poolelt vaadates vähe tulemuslikult, ning õppe- ja matkaradu ning puhkekohti kahjustanud raiete kohta, sest kes läheb metsata metsamaa rajale «loodust» vaatama või kännustikuonni puulatvade sosinat kuulama? Sisuliselt lahendamata valdkond on ka kogukondade ning naabrite õigused-vajadused.

Kuid kaitsealadest – kas juriidiliselt korrektne JOKK-majandamine on alati vajalik ja eesmärgipärane? Kaitsealadel tuleb looduskasutus ja taristu hooldus keskkonnaametiga kooskõlastada. Üldjuhul on kaitsealadel lubatud teede hooldus, mis praeguse praktika järgi tähendab ka raiet, niitmist ja põõsaste purustamist tee kõrval, sageli ka kraavide kaevamist. Kas kaitsealal olevad eluhooneid mitteteenindavad teed peaksid olema läbitavad igal ajal? Pigem tuleks kaitseala eesmärgist lähtudes mõned teed hooajaliselt sulgeda.

Näiteks Läänemaa Suursoos asuv Tänavjärv – üks unikaalsemaid Eesti järvi, kus kasvavad vähetoiteliste vete taimharuldused, järve ümbrus on kaitstavate linnuliikide elupaik. Vihterpalu inimtekkelised suurpõlengud algasid just järve ümbrusest. Aastaid tagasi olin siia Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) puhkekoha rajamisest nördinud, järv on väga reostustundlik ja võinuks jäädagi seljakotimatkajate unistuste sihtkohaks. Karikas sai täis tänavu kevadel, kui välitöödel avastasin metsatee äärest niinimetatud trassiraie. Rannavallistikus kulgev kolmekilomeetrine pinnastee oli valdavalt mõlemalt poolt kahe kuni kümne meetri ulatuses avatuks raiutud, nagu plaanitaks Tänavjärveni rajada maanteed. Maha olid võetud ka põhijärvest eraldunud Pilli järve sihtkaitsevööndis kasvanud põlismännid, vanimad neist ligi 200-aastased.

10.10.2019 12.10.2019
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto