Sisukord
Arvamus
Postimees
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Aivar Põldvee: minister Reps ja Forselius

2 min lugemist
Aivar Põldvee FOTO: Erakogu

Aasta õpetaja galaõhtul kõlanud humoorikatele viidetele õpetamise ajaloo ja Forseliuse kohta teeb märkusi ajaloolane Aivar Põldvee.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Juhtusin laupäeval vaatama ETVst aasta õpetaja galaõhtut. Oli pidulik ja meeleolukas, hoiti tagasi tänupisaraid ja tehti ka nalja. Minister Mailis Reps mängis kaasa ja pidas särasilmselt kõnet. Õpetajatööks vajalikke omadusi üles lugedes rõhutas minister valmidust muutustega kaasa minna, ja lisas: «No näiteks Forseliuse enam kui 330 aastat tagasi koostatud aabitsa abiga muutus eesti keele õppimine hõlpsamaks tänu ‒ [tunderõhuga] veerimismeetodi kasutuselevõtule. See meenutus on kohane, sest just see ‒ 2019. aasta on ju teadupärast eesti keele aasta.»

No tule taevas appi! Bengt Gottfried Forselius (u 1660‒1688) pani aluse eesti õpetajakoolitusele, mistõttu tema meenutamine on kahekordselt asjakohane. Forselius koostas uuendusliku aabitsa, aga muidugi mõista ei olnud see mõeldud eesti keele õppimiseks, vaid selle abil õpiti lugema. Eesti keel oli Forseliuse õpilaste emakeel. Enne Forseliust käis lugemaõppimine väga vaevaliselt ja nõudis kaua aega, kaks-kolm koolitalve.

Üks häda oli tollane saksapärane kirjaviis, teine aga veerimismeetod. Eks katsu sa tähenimesid nimetades sõnu välja öelda, kui tähestikus on võõrtähed ja nende kokkupanemine käib võõra keele reeglite järgi. Sõna «kool» kirjutati nn Stahli kirjaviisis «Kohl» ning seda veeriti umbes nõnda: kaa-oo-ütle-haa-asemel-teine-oo-ell. Keerulisemat õppeviisi on raske välja mõelda, aga säärane see veerimismeetod oli.

10.10.2019 12.10.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto