Aavo Kärmas: taastuvenergia arenguhüppeks vajame meretuuleparke

Elame ühiskonnas, mis põhineb energiakasutusel ning sõltub elektri olemasolust aina enam. Oskame nautida energiast saadavaid hüvesid, tahtmata neist loobuda. Samas on jõutud globaalselt arusaamani, et energiatootmine peab muutuma senisest puhtamaks. Lihtsustatult öeldes: peame valima, kas loobume hüvedest, sõltume teistest riikidest või muudame ise energia tootmise ja tarbimise lahendusi. Mina eelistan viimast.

Visioonina on hea eesmärk sajaprotsendiline taastuvelekter, sest meie praeguste teadmiste juures on võimalik elektrit toota täiesti süsinikuvabalt. Küsimus on selle hinnas, ehkki taastuvenergia tehnoloogia on muutunud järjest konkurentsivõimelisemaks ning peagi tarbijad enam peale maksma ei pea.

Kui Eesti soovib saada aastaks 2050 süsinikuneutraalseks riigiks, siis tuuleenergia on selleks üks paremaid võimalusi pakkuv tehnoloogia, sest tegu on ühe puhtama energiatootmise liigiga. Lisaks on tuuleenergia meie kliimavöötmes ja asupaigas üks kõige mõistlikum taastuvenergia tootmisviis.

Kui eelmisel aastal tootsime Eestis 1,7 teravatt-tundi taastuvelektrit, siis aastal 2030 peab toodetava taastuvelektri kogus olema üle kahe korra suurem ehk vähemalt 3,8 teravatt-tundi. Võrdluseks, Eesti praegune aastane elektritarbimine on ca 8,5 teravatt-tundi. Kogutarbimisest peaks taastuvelektri osakaal 2030. aastal olema 38 protsenti (eelmisel aastal oli see 17,9 protsenti). Selliseid arve kaalutakse praegu riikliku energia- ja kliimakava kokkupanemisel, mis peaks kinnituse saama selle aasta lõpus.