
Septembri lõpus alustati järjekorras 85. Eesti jäähoki meistrivõistlustega. Riigi meistrit selgitavad vaid neli klubi: Tartu Välk 494, Narva PSK, Tallinna HC Viking ja HC Everest. Balti liigast ei saanud asja, sest Eesti klubidel nappis raha.
Septembri lõpus alustati järjekorras 85. Eesti jäähoki meistrivõistlustega. Riigi meistrit selgitavad vaid neli klubi: Tartu Välk 494, Narva PSK, Tallinna HC Viking ja HC Everest. Balti liigast ei saanud asja, sest Eesti klubidel nappis raha.
Kuigi hoki üldine olukord Eestis võrreldes naabritega (Läti, Venemaa, Soome) tundub esmapilgul täiesti trööstitu, on nii Eesti Hoki tegevjuhi Rainer Komi kui ka HC Panteri treeneri ja Eesti U18 koondise abitreeneri Kaupo Kaljuste sõnul põhjust mõõdukaks optimismiks. Eriti kui uurida jäämäe veealust osa, ehk tööd noortega.
«Balti liigast loobumine toimus eelkõige raha pärast – klubidel lihtsalt polnud piisavalt vahendeid. Eesti oleks välja pannud klubide koondise, kuid siis oleks Balti liigas olnud neli Läti klubi, üks Eestist ja üks Leedust, see variant kõikidele osapooltele ei sobinud. Aga liiga mõtet pole maha maetud ning sellist suunda toetab tugevalt ka IIHF. Edukaks näiteks võib tuua Rumeeniat, kelle klubide koondis osaleb Slovakkia meistrivõistlustel ning rahvuskoondis võitis kevadel meie MM-divisjoni,» rääkis Komi.
Hokilapsi rohkem kui kunagi varem
Eesti pealinna suurimas hokiklubis HC Panter treeneriametit pidav endine pikaaegne Eesti koondislane Kaupo Kaljuste ütles, et treeningutel käivate laste arv on suurim Eesti hokiloos. Ning just see on põhjus, miks olla optimistlik.