Keskerakond surub EKRE vastuolulise liikme jõuga olulisse ametisse, maaeluminister püüab kalaskandaalis oma nägu päästa, välja vihastatud erakonnad virutavad Mart Laarile seadusega.

Pisikestest, kuid märgilistest skandaalikestest puretud nädalal keerlesid sündmused taas kord EKRE inimeste ümber. Kolm sündmust, mida allpool veidi lahti lammutan, on kõik otseselt või veidi kaudsemalt seotud valitsuskoalitsiooni kuuluva EKREga. Võtame järjest.

REITELMANNI LÄHETAMINE

Kui karu lihtsalt peab mesipuusse mahtuma, siis ta ka mahub. Kui üsna ohjeldamatu suuvärgiga EKRE liiget Urmas Reitelmanni on lihtsalt vaja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni saada, siis ta ka saab. Kui vaja, siis jõuga, õigemini Keskerakonna jõuga.

Kuidas? Väliskomisjonis oli kuni teisipäevani koalitsiooni ja opositsiooni saadikute arv võrdne, mis tähendas, et Reitelmanni ei olnud võimalik ENPA delegatsiooni liikmeks hääletada. Kuna opositsioon ei paindunud, siis lahendas Keskerakond asja jõuga ning saatis lojaalse saadiku Siret Kotka-Repinski maaelukomisjonist väliskomisjoni. Seejärel oli koalitsioonil juba ühehääleline ülekaal. Kõik. Häältega 7:6 valiti Reitelmann ENPA delegatsiooni.

Miks seda vaja on? Mitmed keskerakondlased – ka väliskomisjoni liikmed – ei tahaks, et Reitelmann ENPA delegatsioonis oleks. Tema sõnavõtud Eestis elavate muukeelsete inimeste suhtes on olnud väga solvavad ning oodatud vabandusi ei ole temalt tulnud. Aga EKRE on koalitsioonis ja pole kedagi teist soostunud ENPA delegatsiooni kandidaadiks nimetama. Mulle on allikad kinnitanud, et EKRE tegi Reitelmanni küsimusest põhimõttelise asja – ta lihtsalt peab selle koha saama.

Miks teised järele andsid? Sest EKRE juhid rõhutasid järeleandmisi, mida EKRE on teiste heaks teinud. Üks neist on näiteks politseijuhi Elmar Vaheri jäämine ametisse. Tasub tähele panna, et alles hiljuti sai Keskerakond EKRE nõusse, et valitsus toetab Eesti liitumist Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärgiga, mille suhtes EKRE oli seni olnud äärmiselt kriitiline. Ühtäkki olid nad aga nõus. Igal asjal on selles koalitsioonis oma hind. Küsimused, mis pole kirjas koalitsioonileppes, lahendatakse nii, et üks saab ühe, teine teise. Isegi kui Reitelmanni küsimus on Keskerakonnale ja Isamaale valus, on EKRE kord oma tahtmine saada. Neid küll prooviti veenda olema põhimõttelised kuskil mujal, aga edutult. Ja nii võimlebki Keskerakond selle nimel, et EKRE saaks oma soovitud inimese ENPAsse, millest EKRE tahaks üldse Eesti välja tõmmata.

              FOTO: Skunk.ee

JÄRVIK JA KALASKANDAAL

Ei juhtu tihti, et üks minister kallab süüdistustega üle omaenda ministeeriumi haldusala asutuse. Maaeluminister Järvik tegi seda veterinaar- ja toiduametiga. Ta läks koguni nii kaugele, et soovitas kalafirma juhtidel minna VTA vastu kohtusse. Hiljem on Järvik eitanud, et ta sellist nõuannet jagas. Aga kolleegid Äripäevast kinnitavad, et täpselt nii see oli.

Mida Järvik teeb? Järvik on püüdnud nüüd suunata fookust ümber, ja kuhu mujale kui meedia peale. Ajakirjandus ei peaks tema arvates seda juhtumit kajastama, vähemalt mitte enne, kui kõik asjaolud on selged. Ja VTA ei oleks pidanud samuti oma hoiatustega M.V.Wooli teatud kalatoodete kohta ajakirjandusse ronima.

Mis edasi? VTA on nüüd kinnitanud, et leidsid uuesti M.V.Wooli tootest teatud määral listeeriabakterit. Ehk siis probleem pole kuhugi kadunud. Firma on palganud enda nimel selgitusi jagama Eesti ühe edukaima PR-firma Corpore. Nüüd on ka minister Järvik taas veidi suunda muutunud ja tõdenud, et kui kalatehasega on probleeme, tuleb see kinni panna. Ettevõte kutsus nüüd ühe toote VTA ettekirjutuse alusel ka kauplustest tagasi.

LAAR JA EESTI PANGA NÕUKOGU

Eesti Panga (EP) nõukogu juht Mart Laar vihastas välja pea kõik riigikogu fraktsioonid ning nüüd teeb parlament seda, mis nende võimuses – muudab seadust. Laar tahtis EP nõukokku oma valikut ega konsulteerinud fraktsioonidega (milleks tal tegelikult kohustust ei olegi). Aga Laari edasine ebakonstruktiivsus lükkas mitmel kopsu üle maksa.

Mis edasi? Eesti Panga seadus läheb muutmisele ning kui sinna saab kirja praegune kõige tõenäolisem lahendus, siis ei ole EP nõukogu juhil enam kontrolli, kes poliitikutest EP nõukogu liikmeks saavad. Need inimesed otsustavad edaspidi riigikogu fraktsioonid ise. Nõukogu juhile jääb määrata nõukokku 4–5 spetsialisti ja kõik.

Mida see tähendab? Enne Euroopa Liidu aega väga suure mõjuvõimuga Eesti Panga nõukogu esimehe positsioon kaotab veelgi nii võimu, rolli kui tähendust. Juba praegu ei kinnita nõukogu Eesti Panga eelarvet ega strateegiat, mida tavaliselt nõukogud teevad. Korraliku töötasu kõrval on Eesti Panga esimehele ja liikmetele jäänud vaid kaks sisuliselt olulist ülesannet: valida ametisse EP president ja asepresidendid. Ja need ametid on päris olulised, lisasissetuleku kõrval peitub selles ka põhjus, miks erakonnad oma liikmeid EP nõukokku saada soovivad.