Sisukord
Arter
Postimees
12.10.2019
Eesti Kaljulaid valib kahe erakonna vahel (63) Tallinna parkimiskorda ootavad muutused (4) Konservimeister võttis nahaalsed salakütid vahele (12) Majandus H&M on saanud uue hingamise (2) Tallinna Kaubamajas majanduse jahtumist ei paista Välismaa Etioopia peaministrit tunnustati Ida-Aafrika rahukursile suunamise eest Soome tööhõiveplaan eeldab suuremat sisserännet (1) Väidetav raketirünnak Iraani tankerile kruvib pingeid KOHALIK VAADE. Lõhenenud Itaalia: lõunas ohvrimeelsus ja korruptsioon, põhjas vähe solidaarsust (1) Arvamus Juhtkiri: Aafrika – lähedane ja lähedal (1) Kerttu Kirjanen: õpilane kui hariduse tarbija (22) Trumpi täiesti tavaline nädal (8) Poliitiline kaup (10) Risk viis sihile Kirdi rahvuslik õlg (3) Sport Haua äärel olnud motolegend Stefan Everts tuli Eesti krossipoistele nõu andma Jaanus Kriiski kolumn. Kuninganna on alasti ehk Doha võimas kaja Pilk näruse punkti taha. Kes vastutab, et jalgpallikoondis on ahelais? (3) Merendus Avamere kala takerdub keskkonnanõuetesse AK Kadri Tael: maaseaduse jäljed Eesti maastikus ja asustuspildis Karin Visnapuu & Marju Luts-Sootak: maareform oli otsustava tähendusega ettevõtmine (4) Tallinn 800: nõela mullakuhjast EKI keelekool: selgeid sõnumeid pole kunagi liiga palju Jaak Prozes: kui mu keel kaob... (11) Londonist New Yorki, mürast biitideni, püherdab nagu koer Nädala plaat: Nick Cave’i murtud südamete klubi paradiis Aja auk. Džässtrummar Mesikäpp: Mikromaailma sõnumid. Komandeering antimaailma Mesikäpp: Ümberkorraldused meediamaastikul Arter Lauri Leesi: Nii nagu hea hariduse, saab ka kõik muu elus ainult pingutades (26) Kui seda rehepeksu poleks olnud Idufirma Räniorus: õhtusöök kodutute supiköögis, metsikud peod ja hullult tööd (1) Ärge arvake, et võõrsil on kerge alustada! Isiksused, kamp või meeskond? (1) Filmiarvustus: Mõrvar sinus eneses (1) Parim aeg kõrvitsasupiks: rahvusooperi peakokk Kalvi Sedrik paneb sinna ka kana ja seeni Jutuajamine pirtsakast vanaprouast lapsepõlvekoduga Sõiduproov: moevaist ei vea Mazdat alt. Tõestuseks kas või see uus linnadžiip Mazda uus mootor: põleb, aga teistmoodi Mäekristallist arvutikiibini (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Filmiarvustus: Mõrvar sinus eneses

2 min lugemist
Kaader filmist "Jokker" FOTO: outnow.ch

«Jokker» USA 2019 Draama, triller, krimifilm Režissöör Todd Phillips Osades Joaquin Phoenix, Robert De Niro jt Kestab 2 tundi ja 2 minutit

Ammu pole filmikriitikute seas nähtud sellist kuklakratsimist ja segadust, nagu on põhjustanud eelmisel nädalavahetusel kinodesse jõudnud «Jokker» – koomiksisangar Batmani ehk Nahkhiirmehe kangelasmüüdi põlise vaenlase esimene soolofilm. Marveli kõrval teise suurima koomiksiimpeeriumi DC Comics universumi valge naha, roheliste juuste ja silmapaistva keemikuandega sadistliku psühhopaadi esimesest ilmumistest saab peagi juba 80 aastat, ent seni pole ei Jack Nicholsoni, Heath Ledgeri ega ka Jared Leto kehastatud superpahalase kupli alla keegi korralikult valgust heitnud. Veelgi enam – ka koomiksid ei paku argumenteeritud põhjust, mis Jokkeri paha peale viis (kemikaale täis tünni kukkumine on nii huvitavale tegelasele ehk liiga lapsik taustalugu). See film annab ühe võimaliku vastuse, kaldudes aga täielikult kõrvale kursist, mida tunneme tüüpilise koomiksifilmina. Režissöör Todd Phillipsi hingeliselt ja esteetiliselt suuresti Scorsese «Taksojuhist» inspireeritud film on igati tõsine ja teravat ühiskondlikku sõnumit kandev psühholoogiline draama ning paljude kriitikute meelest üldsegi mitte heas mõttes – kas ei paku inimlikult nii sümpaatne tapja äkitsi mitte innustust neile heidikutele, kes otsivad vägivallast leevendust oma meeleheitlikule abitusele? Lohistades vaataja koos peategelase, poole kohaga palgalisest klounist Arthur Fleckiga (Oscari-vääriline roll Joaquin Phoenixilt) läbi tuledesäras New Yorgi negatiivina mõjuva Gotham City trööstitute tänavate ja rentslite, kus talle saab osaks üks ebaõiglus ja näkkusülitamine teise järel, peaks olema ikka täitsa südametu, et mitte tunda koos temaga ihukarvu kergitavalt vastuolulist joovastust, mida ta kättemaksuks surma külvates ja jüngreid leides viimaks tunneb. Osa kriitikuid kirjutab filmi sirgjoonelisuse pealiskaudsuse arvele, kuid pigemini võiks groteskini viidud kontrastis Gothami linna ja inimeste nihilismi ning Arthuri lapseliku sisemaailma vahel näha filmikeelelist viidet koomiksitele omasele kaheplaanilisele graafilisusele, valguse ja varjude järsule üleminekule. Hapra psüühikaga Arthuri õrnad unistused ja lootused purustatakse naerdes nii ühiskonna, lähedaste kui ka iidoli (Robert DeNiro) poolt ja seda vaadata on peaaegu füüsiliselt valus – seda enam, et filmi edenedes saab selgeks, et pahalase sünni asemel näeme ühe süütu hinge surma, kelle südames näib olevat siira lootuse ja heatahtlikkuse viimne pelgupaik. Tegu on väga intelligentse filmiga, mis liigutab mitmel tasandil ning puudutab seejuures vaataja sügavamaid hingesoppe – sealhulgas tapjainstinkti, mis meis kõigis uinunud kujul ootel, kuni meil enam midagi kaotada pole ja tragöödiast saab komöödia.

Hinne: *****

Seotud lood
11.10.2019 14.10.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto