Sisukord
AK
Postimees
25.01.2020
Veerpalu ja Tammjärv võivad Austrias kohtu ette minna (7) Eesti Riik vajab kliima jaoks miljardeid, osa võidakse katta laenurahaga (15) EMA galal võidutsesid enim Anna Kaneelina ja nublu Michal kaebas Mustamäe linnaosa lehe peale korruptsiooniküttidele (1) Riik plaanib roolijoodikutele uusi karistusi (45) Terviseraja ehitus algas puude mahavõtmisega (17) Jaaganti poliitikaradar. Kes vana asja meelde tuletab... (1) Apteegireformi arutelud on vajunud talveunne
Esimene naine Kuul? Eesti juurtega Nicole Aunapu Mann teeb kosmoseajalugu (9)
GALERII ⟩ Hämmeldunud taimed on õitsema hakanud Postimehe aasta inimene Tanel Toom: Andresed, Pearud ja Krõõdad on peidus meis kõigis Iraagist naasnud ohvitser: olime maastikul kaitstud (5) Haigla remondiga haihtus kunstiteos (11) Keskerakond mängis end Tartus võimult välja (14) Väidetav ahistaja: las tüdrukud tulevad tundi pikema seelikuga (24) Tartu pikaaegne võimuliit tüürib lahutuse poole (10) Minister Kiik jälle ministrite Helmete hambus (29) Võimuliit ajab laste kodakondsuse asjas oma jonni (8) Majandus Netflixi aktsia tõusis tublisti Kaubamaja kasumikasv seisab Aktsiatarkus: pole tähtis, millal osta, peaasi on osta järjekindlalt (1) Eesti firma püüab Vene pankrotipesast miljoneid Lagarde alustas suurt arutelu (4) Saudi kroonprints aitas häkkida Bezose telefoni (1) Tundmatu 100 miljoni firma, mis teeb prügist aarde (4) EKP uus juht plaanib suuri strateegilisi muudatusi (10) ANALÜÜS: Luige ja Linnamäe kurnava vastasseisu ootamatu pööre Soome kardab Eesti kaudu smugeldatud kanu ja mune (1) Kütusemüüjad tõstsid marginaali (2) Välismaa Diplomaatiline puutumatus võib surmaga lõppenud õnnetuse põhjustaja päästa (3) KOHALIK VAADE. Maaturism pürgib Moldova kaubamärgiks Vananev Soome otsib lahendusi Macroni pensionireformi vastu võideldakse tapmisähvarduste ja elektrikatkestustega (2) Paremtsentrist tõrjutud Orbán astub lavale radikaalidega Viimsepäevakell liigutati ajaloo süngeimale näidule (3) Kreekal paluti viia põgenikelaagrist ära 140 haiget last Putini reformikava lendab parlamendist läbi Naine maeti maha sugulaste teadmata Piirikaos lõhkus migrandikaravani ja eraldas lapsed vanematest (14) Auschwitzi vabastamisest möödub 75 aastat (16) Arvamus Tänaku-maania järgmine tase (1) Kaneeli meie kõrvale Puuduv Eesti esindaja Koroonaviiruse õppetunnid Margus Parts: kliimapaanika ei päästa maailma (5) Tarun Gidwani: India võitleb iga hinge eest (3) Raul Potisepp: Mart, osta elektriauto! (6) Lemmit Kaplinski: elektrivõrguga tuumakala püüdmas (13) Kerttu Kirjanen: millal lõppeb ohvri süüdistamine? (19) Juhtkiri: et ooper ei vananeks Erik Aru: rohepöördega kaasneb üks väga selge oht (9) Meie Eesti Kaarel Relve: hoiualal ehitamisel tuleb mõjusid hinnata Kaarel Relve: ehitiste võimalikkusest hoiualadel Aleksei Lotman: loodus vajab ehitamise eest kaitset (2) Sünnituskodu toob abi lähemale (1) Las naised sünnitavad, aga kus? Ämmaemandad astuvad arstide varjust välja Silvia Kaugia: vägivallal on õige mitu nägu (2) Aimar Altosaar: ükski alandamine ei too kodurahu lähemale Kätlin Konstabel: õigustused pole lahendus, vaid umbtee (2) Eimar Veldre: turvatöötajate õigused suurenevad (4) Kultuur Naine kõlbab ainult armastamiseks? EMA galal võidutsesid enim Anna Kaneelina ja nublu Millised on Eesti parimad näitused? Märgata kosmilist balletti köögivalamus? Meie muusikateater vajaks väikest dopingusüsti? Kultuuri kiirpilk Maheteater ise tehtud keelest Nädala plaat. Aeg luubis, gaas põhjas Bänd, kes mänginud duetti tehisintellektiga NO99 kadumine kasvatas erateatrite rahakotti Sport Karm olümpiakadalipp, kust tahaks läbi pugeda PM Monte Carlos. Tänaku õnnetuse ümber ringleb kaks spekulatsiooni (6) Karl-Eduard Salumäe kolumn: Monte on ka Tänakuta nauditav PM Monte Carlos ⟩ Tänak: vahet pole, kellega võidelda, lõpuks tuleb kõiki võita Kontaveit dikteeris mängu ja sammus järgmisesse ringi Anett Kontaveit tegi kiire ja korraliku töö Margus Martini kolumn: võrkpall vajab Belkat ja Strelkat Kas pidev muudatuste karussell Eesti korvpallis on paratamatu? WRC-isad, ärge tehke võidusõidusarja viga! Kalev võttis Avtodori pakutu lahkelt vastu Haaland esimest, Haaland teist, Haaland kolmandat korda! Sildaru oodatud kuld, mis tuli arvatust napimalt (3) Ajalugu teinud McGregor noomis «eksperte» Mudast priiks ja pilk unistuse poole. On’s see reaalne? Kas Kalev/Cramo murrab nukra mustri? Priit Pulleritsu kolumn: mõnus on peksta Venemaad (5) Sportlase psühholoogiline väljakutse: kuidas saada pingega sõbraks Tervis Eluohtlikke kukkumisvigastusi saab ennetada lihtsate moodustega Täppismeditsiin aitab ravile allumatu vähiga võidelda Salakaval puugihaigus külvab mõistmatust ja kannatusi (3) Inimeste heldus aitab tõbesid alistada Uued eestlaste loodud rakendused abistavad võitluses vähiga Dermatoloog õpetab, kuidas hoiduda talvel nahakahjustusest Geenide muutmine võib haigustest päästa (1) Südameoperatsiooni vajava Dilara ema: ta on nagu liikuv pomm (7) Budistlik munk õpetab enda sisse vaatama ja pettumusi jätma Väljakutse: kas maratoni on võimalik joosta taimsel kütusel? (2) Luupus vangistas noore eestlanna iseenda kehasse Tänavu ähvardab salakaval seagripp (1) Isoleerimine tööelust vallandas eestlannal skisofreenia Kardioloogia kolib äppi ja pilve Pereterapeut õpetab suhtes ohjad enda kätte haarama (6) Kas enamik apteeke on tõesti sulgemisohus? Kliima Kliimaneutraalse tuleviku võti valmib Ülemistel Kliimaneutraalsusega venitamine toob Eestile 125 miljonit (8) Soe vesi tappis miljoneid merelinde (1) Bioloog seletab: kuidas meile keskkonnaküsimustes laste, koerte ja maakeradega kärbseid pähe aetakse (11) Kliimamuutus lööb sakslaste juurdunud elu kõikuma (23) Kümnendi lõpus on kliimaselgus veel väga kaugel (3) Nessun dorma ehk täna öösel ei tohi keegi magada (3) Pelletite põletamine kõrvetab näpud (20) REPORTAAŽ: Kliimakonverentsil seisab kesksel kohal kuum õhk (3) Uppuva Veneetsia teadlastel on vaidlemisest kõrini - kliima muutub ja me peame reageerima (10) Uuring: kliimamuutuste tervisemõjud annavad endast juba praegu märku (5) Puust ja punaseks: kuidas igaüks kliimamuutustele vastu astuda saab (2) REPORTAAŽ: Protestijad ja tegutsejad – koolinoored tajuvad kliimavastutust teravalt (2) Inimese ajastu tähendab vastutust Kliima kõrval on meil käsil veel kolm kriisi (6) Kliimamuutuste mõju meredele ja polaaraladele enam ära ei hoia Merendus Meie meretööstus säras Saksamaal Tankerid pumpavad vene gaasi Eesti vetes ümber (2) Nord Stream 2 lükkub määramatusse tulevikku (2) Avameretuulepargis hakatakse rannakarpe kasvatama (2) Sonaritehnika avab hüdrograafidele merepõhja saladused Luba käes, väga palju on teha Omaani politsei suurtellimus lööb Saaremaa laevafirma äri õide (7) Eesti rikkaim vald tahab sadamatest loobuda Uus projekt «Kopter» lubab rohkem lendavat kiirabi Eesti perefirma betooni nõutakse Fääri saartest Jaapanini Paadi ajas kummuli ports halba õnne Lõbusõitjad eelistavad paati ostmise asemel rentida Saaremaal vette lastud patrullkaater asub tööle Vahemerel Pärnu jahisadama ruumikitsikust leevendaks lahtikäiv sild (1) USA ja ELi kaubandussõda moonutab luksuspaatide hindu Avamere kala takerdub keskkonnanõuetesse Tallinn Harjumaa tulevik sõidab trammis (5) Tallinn saab lähiaastatel ridamisi uusi monumente (5) Jäätmete käitlejal olgu edaspidi tagatis (3) Muuseumilaeva hulljulge kapten Kalamaja sai bussiliini asemel kasutu peatuse (3) Muinsuskaitse päästab maailma suurimat gobelääni (1) Keskturgu ootab roosiline tulevik (4) Tallinna alkopiirangud: lastega tegelejad poolt, ettevõtjad vastu (5) Tallinn soovib üleriigilist viinamüügikärbet (4) Ulmeline ehitis kerkib tulevikutehnoloogia abil (1) Tallinn plaanib teed läbi Pirita roheala (5) Tarbija Ära mine metsa mütsiga lööma Mille järgi elektripaketti valida? (3) Kui ruttu jõuab valmistoit äärelinna? (1) Taxify tankla tiris hinnad alla ka mujal Septembri ostukorv: Prisma võitis kümne sendiga HINNAVÕRDLUS Millisest poest saab kõige soodsamalt koolitarbeid? Hooliv omanik kiibistab kassi Varjatud puuduste leidmine nõuab spetsialisti silma Enamik rendib liiga väikese peotelgi Laevaga saab nii Visbysse kui ka Piirissaarde Prügi sortimata jätmine võib minna kulukaks (8) Teadus Eestlanna kosmiline tähelend Ajalooline maandumine või häving - India plaanib nädalavahetusel riskantset Kuu-maandumist Vana DNA näitas, millal Uurali geenid Eestisse jõudsid (15) Teadlased lõid GMO-kanad, kes munevad vähiravimeid (7) Kuu tagakülge uurivatel hiinlastel on ambitsioonikad plaanid Lubamatu teadus: geenmuundatud beebide looja kaitses eksperimenti Võltsingud, eetikaprobleemid ja salatsemine - segadus GMO-beebide ümber suureneb Läbimurre: Šveitsi täpsus pani jalust halvatud kõndima (1) Uuring: neandertallased pärandasid meile viiruse eest kaitsvad geenid Eesti teadlane: tänavused keemia-nobelistid on juba praegu maailma paremaks muutnud Mammutuuring näitas, kuidas tundra soojemas kliimas «kasvama» hakkab (1) Kodu Lihtne juhis: Eesti aiapidaja õpetab, kuidas rajada ilus püsilillepeenar Praktiline terrass toob aia tuppa Vabakujuline hekk kääre ei nõua Naabrivalve on jõudnud enam kui 500 paika Eestis Lihtne juhis: kui teada paari tõde, saab terrassi ehitamisega hakkama igaüks Kogukonnaaed toob naabrid ühisele peenrale Eesti naine tõestab, et ideaalne kodu võib olla väga pisike (3) Päikeseelektrit toodab juba paar tuhat kodu (1) Eestlane kipub aiatöödega kasu asemel kahju tegema Noor linnapere astus julge sammu ning kolis maale elama (1) Kaasaegne kasvuhoone teeb taimekasvatuse töö omaniku eest ära Reis Kaubarändur Aasias: Laoses varu mõnuga kannatust Vene hing külmetab Hiina piiri ääres Suure punase saare Madagaskari ühelt rannikult teisele Videolugu Veneetsiast: vihased kohalikud ja hullavad turistid Üheksa rohelist tähelepanekut Ljubljanast «Jutustan sulle Magadanist...» Kultuuride peidetud erinevused Vajad ideid alkoholivabaks puhkuseks? Mine Sharjah’sse! Berliin mäletab müüri ja pisaraid Kaalusekeldused mägiriigis: kas eksib vedrukaal või digikaal? Kui unistad nutivabadest lastest, sõida Tarifale AK EKI keelekool: vabandame, kohad on täis (1) Karin Niinas: sõnum pressiesindajale: massikommunikatsiooni ajastu sai läbi! Aro Velmet: bakterite kolonialism kummitab tänase päevani Piiririigis nagu Eesti on peaaegu kogu poliitika julgeolekupoliitika Unenäoline fantasmagooria Rooma motiivil Rulapargis on disain kõige alus Millised on Eesti parimad näitused? Lisandus kuuekümnendate põlvkonda Vikerkaar loeb. Kes on 20. sajandi inimene? Peeter Espak: kõik inimesed ei ole võrdsed (6) Nädala plaat. Seltskondlikuks kasutamiseks Arter Elu uute kopsudega Naine kõlbab ainult armastamiseks? Kõik võitlusse halli vastu! Priit Pullerits: lumehelbekesed tuleb panna pingeritta! (5) Priit Pullerits uurib: kuidas saada Ott Tänakuks? Koos madrus Kerstiga Antarktise avastamise aastapäevale vastu Mati Vetevool: kui raha inimese kätte saab, on asi metsas (10) Miks esivegan Sandra Vungi-Pohlak jälle muna ja kala sööb? Anna Kaneelina tunnete tuumapommid tegid EMA galal puhta töö! Golf. Kaheksas. Esimene sõiduproov uue põlvkonna Golfiga Homses Arteris: kalatööstur Vetevoolu karm aasta ja Eesti naise elu uute kopsudega Maa Elu Lumeta talv talvsespordi Mekas asuvaid turismitalusid liigselt ei muserda Kevad südatalvises aias paneb aiaomaniku muretsema (1) Mao- ja soolehädasid saab ravimtaimedega leevendada Ilmajutt: antitsüklon ehk kõrgrõhkkond 10 nõuannet, kuidas vältida piiritüli Lepiku talu eksperiment tõestab kanamunade kuudepikkust säilivust Arvamus: lühinägelikud otsused teevad tuska Skandaalid kukutavad kalahinda Kodumaist head köögivilja peaks tänavu jaguma Luunja kurgi hind langes märgatavalt Nädala mõte: meid petetakse! Tartu Viie maakonna rahvas hakkab ühiselt neljarealist maanteed nõutama (5) Ühel ajal alustanud kultuurikeldrid ei kavatse kumbki nime muuta Olümpialootus Kristin Kuuba servib pallid ribadeks Vastsed aukodanikud näevad Tartu keskpunktina ülikooli (1) Heidi-Ingrid Maaroos ja Tiiu Aro: vaimu ja võimu põrkumine kliinikumis Sotsid külmutavad valimisaastaks Tartu 81-eurose lasteaiatasu (1) Linnamuuseumis kohtab kolme haruldust Fotod: kevadine ilm pani botaanikaaias õitsema nii sinililled kui lumeroosid, priimulast rääkimata Vanalinna päevinäinud häärberi seinad peidavad eri ajastute moodi Maakool metsade keskel annab võimaluse ka neile lastele, kellega suured linnakoolid hätta jäävad (1) Põltsamaa vald tahab suured ja väiksed ühte patta panna Meelelahutus Koomiks Sudoku

Eesti ulme kõige kosmilisem teos?

6 min lugemist
Joel Jans ja Maniakkide Tänav, „Kosmose pikk vari“. FOTO: Raamat

Kosmose pikk vari“ on värske kirjastuse Lummur OÜ teine raamat värskest sarjast „Teaduse kaardivärgi – eesti ulmeromaan“. Varem on samalt kirjastuselt samas sarjas ilmunud Maniakkide Tänava „Newtoni esimene seadus“, mis käsitles aurupungilikus võtmes võimalikku alternatiivajaloolist Eestit ja selle suhteid naabritega.

Uue romaani kohta on Jüri Kallas öelnud ajalehes Meie Maa (16.09.2019), et tegemist on ilmselt eesti ulme kõige kosmilisema teosega, mida tegelikult kuulutab ka uhkes kuues (siiski pehmekaanelise) romaani tagakaanetekst. Usaldan siinkohal Ulmeguru, kelle lugemus on minu omast suurusjärkude võrra ulatuslikum, ja kinnitan, et tõsi ta on – peategelane Kalle Moskar on koos oma kaaslaste ja vaenlastega pandud seiklema valdavalt ulgukosmosesse.

Mul oli võimalus 13. septembril Tartus kirjanike majas intervjueerida värske ulmeromaani autoreid uue ürituste sarja „Õhtud eesti ulmega“ avalöögina toimunud esitlusel. Joel Jansile (varem avaldanud ulmeromaane ja jutte kahasse Maniakkide Tänavaga ja soolona J. J. Metsavana pseudonüümi all) on see järjekorras kolmas romaan. Olgu isutekitajana siinkohal mainitud ka, et suve hakul välja hõigatud 2019. aasta kirjanike liidu romaanivõistluse kokkuvõttes noppis Joeli käsikiri „Tondilatern“ auhinnalise teise koha ja jõuab samuti kohe-kohe raamatulettidele.

Maniakkide Tänav on üks produktiivsemaid kodumaiseid ulmekirjanikke, kes alates 1996. aastast on avaldanud kaheksa romaani, viis lühiromaani (novelli) ja arvukalt lühijutte. Küsimuse peale, kuidas sündis romaan „Kosmose pikk vari“, jagasid autorid oma meenutusi, et tegelikult on sünnilugu juba umbes viie-kuue aasta tagune ja peamiselt on juured just nimelt Tänava ja Jansi individuaalses ja ühisloomingus: „Euromant“, „Kaelani vaakumis“ jt lood, mille ideede edasi arendamise käigus kujunes lugu selliseks, et ühel hetkel see n-ö haagiti varasemate tekstide küljest lahti ja kirjutati täiesti eraldiseisvaks kosmoseseikluseks.

Autorite kinnitusel on tegemist sihilikult ulme alamliiki science fiction (lühend SF ehk eesti keeles teinekord ka kasutatav „teaduslik fantastika“) paigutuva teosega. Tänav ütles kommentaariks otsekoheselt, et eesti keeles lihtsalt on tema hinnangul liiga vähe SFi. „Kui küsida näiteks kümme head SF-lugu, siis no ei tule niisama lihtsalt,“ ütles Tänav esitlusel. „Aga võiks olla teistpidi probleem, kui peab kümme head lugu välja tooma – et mida suurest olemasolevast tekstikorpusest võiks sinna võtta ja millised lood peaks siis oma esikümnest välja jätma. Vot siis oleks olukord parem!“

„Head SFi pole tõesti kunagi liiga palju,“ sekundeeris Joel Jans omalt poolt sellele arvamusele.

Joel Jans ja Maniakkide Tänav oma romaani „Kosmose pikk vari“ esitlusel. FOTO: Jaana Muna

Head SFi saab sellest romaanist minu hinnangul kogu raha eest. Erinevalt 21. sajandi moodsatest autoritest ei ole Jans ja Tänav kirjutanud sõnaohtrat, õhku täis puhutud romaanitriloogiat. Naljatlemisi üritasin autoreid õrritada, et alla triloogia ei tasuks ju praegu üldse mõeldagi. Esimene osa läheks maailmaloomeks, intriigi lähtepositsioonide ja tegijate tutvustamiseks, teine osa oleks siis karakterite sisekaemuste ja isikliku arengu päralt ning kuluks valdavalt finaaliks valmistumiseks. Ning kolmandas osas oleks tuld, suitsusambaid ja tunnustähti ning imetegusid ja suur finaal. Kogu triloogia jätaks loomulikult veel avatuks võimalused kirjutada eel- ja jätkulugusid. Ideaalis oleks juba seriaali- ja filmitootmise variandid algusest peale sisse programmeeritud ja soovi korral frantsiis teistele autoritele ja mis kõik veel.

Ei! tõmmati minu fantaasialend maa peale tagasi. See on karge ja võibolla seetõttu ka natuke rõhutatult sirgjooneline seiklus. Ei mingeid järgesid. Ei mingeid eellugusid. Jah – tegelaste motiive on lahatud, sisekaemust keerukates oludes on lugejale lühidalt visandatud, moraalseid valikuid on arutatud. Aga eeskätt on see ideede ja seikluste lugu, mida antakse edasi noore eesti soost laevakapteni Kalle Moskari isiku kaudu.

Traagilise juhtumi läbi saab Moskar päranduseks oma vanemate kaevanduslaeva: lähitulevikus nimelt toimub aktiivne maavarade kaevandamine asteroididel. Maa orbiidil ja Kuul on tehased, toimub Marsi koloniseerimine. Kuni selle hetkeni, mil leitakse ühelt „suvaliselt“ asteroidilt midagi sõnulseletamatult õõvastavat, on kõik võrdlemisi kodune ja vähemalt näivteadusliku kriteeriumi alusel isegi realistlik.

Võibolla on keerukas ette kujutada sotsiaalmajanduslikke tegureid, mis muudaks reaalsuseks Marsi koloniseerimise, orbiitidel töötavad tehased ja kuskil Marsi orbiidi taga asteroidi vööndis tegutsevad kaevanduslaevad, aga igatahes reaalset tehnoloogilist baasi võib justkui käega kombata. Space X, Blue Origin, Virgin Galactic jt töötavad palehigis ja investeerivad korporatsioonide veetavasse/tõugatavasse kosmose võidujooksu miljardeid. USA ja Prantsusmaa on äsja teatanud oma kosmose väejuhatuse loomisest. Me elame uuel kosmose tulemise (kosmosesse minemise) ajastul.

Autorid pole aga lasknud endid kammitseda lähituleviku tehnopõneviku kergelt ulmesugemetega lõksu. Võrdlemisi kiiresti viiakse lugeja kokku tehnoloogiaga, mis on oma olemuselt eristamatu nõiakunstist. Väikest viisi spoilerina võib nimetada tulnukaid, nanotehnoloogiat, mateeria, ruumi ja energia kontrolli.

Ja kord juba hoo sisse saanud, lähevad autorid panuste tõstmisega üha kaugemale ja kaugemale, kuni viimaks pole kaalul vähemat kui terve päikesesüsteemi ja seetõttu loomulikult ka inimkonna saatus ning jõutakse loogiliselt välja ehedate posthumanistlike küsimusteni. Raamatuesitluse ajal hõikas üks kodanik publiku hulgast selle peale, et kokkuvõttes siis jagatakse teoses pool printsessi ka ära. Tegemist oli küll sõnavääratusega, mille all peeti silmas poolt päikesesüsteemi, kuid ausalt öeldes oli hääl rahva hulgast tõele lähemal, kui ta ise eales arvatagi oleks osanud.

Lugedes ei saanud ma üle ega ümber tundest, et vähemalt mingi osa selle raamatu „hingest“ on sihtgrupile young adult. Seda ei tule ühestki asendist tõlgendada kui etteheidet, sest noor inimene tahab lugeda huvitavat ja tähendusrikast lugu. Isiklikust kogemusest võin kinnitada, et väga suur osa noorte lugemispeetusest tuleneb nn klassikalise kirjanduse hirmuäratavast ja üha suurenevast kaugusest sellest reaalsusest, kus me täna elame. Rääkimata sellest, et see on tihti lihtsalt masendavalt igav...

Näiteks 18-aastane mina ei osanud parima tahtmise juures seostada oma selleks hetkeks tekkinud elukogemust Andrese, Pearu, Krõõda, Jussi, Mari jt rähklemistega Vargamäel ja selle ümbruses. Õnneks oli just eeskätt ulme- ja seikluskirjanduse najal sellel 18-aastasel minal tekkinud arusaamine, et raamatutes on peidus terved maailmad, sealt leiab lugusid, mis on intrigeerivad.

Ilma selle kogemuseta poleks ilmselt 28-aastane mina eladeski jõudnud mõtteni, et võiks ikkagi Tammsaare kätte võtta; veendumuseta, et lood paberil on mõõtmatult sügavamad, mitmekesisemad ja rikkama fantaasiaga kui mistahes filmi, seriaali või arvutimängu maailm, poleks ma iial jõudnud äratundmiseni, et üks eesti kirjanduse tüvitekste võiks olla midagi enamat kui viieköiteline sookuivendamise käsiraamat.

Indrek Hargla on mitmes intervjuus öelnud, et ulme on kirjanduse kõrgliiga.1 Ulmekirjanduses tuleb lugejat kirjanduslike vahenditega veenda, et see, mida loetakse, ongi justkui see „päris asi“. Jah – paljudel lugejatel tekkib ulmega kohtudes automaatselt tõrge, mille alusjoon kipubki olema see, et loetu pole justkui „päris“. Paradoksaalselt räägime samal ajal tõe suhtelisusest, paljususest ja sellest, et elame isegi tõejärgsel ajastul. Küll aga tuleb siinkohal rõhutada, et ulme ei ole mingi suvaline ulmade kogum, ulmekirjandus on eeskätt mõttedistsipliin.2

Ulmejutt või -romaan peab lugejat heas mõttes sundima esitatud maailma ja selle loogikat omaks võtma.3 Nii et ulmekirjaniku ees seisab tunduvalt raskem ülesanne kui kirjutada jutukest rääkivast mägrast või Tõnisest, Pillest ja lendavast taldrikust või rohelistest või mistahes kirju-mirju värvi mehikestest. Lihtsalt argireaalsust kirjeldades pole tarvidust muretseda niivõrd selle pärast, kas tekst „tööle hakkab“, vaid pigem ikka, kas kirjeldatud kellelegi korda läheb. Ulmekirjanduses peab lugu lisaks kordaminekule ka tööle hakkama, toimima; kirjeldades midagi sootuks võõrast, on autor rännanud päris kaugele tundmatule territooriumile.

Romaan „Kosmose pikk vari“ on loetav heas mõttes sõgeda ulmeseiklusena. Ja samas, kui kogu selle möllu keskel natuke järele mõelda, siis leiavad Jansi ja Tänava teoses käsitlemist sootuks tõsisemad teemad: ressursside süüdimatu raiskamine nende ammendumiseni, arutu ahnuse hävitavad tagajärjed, kas ikka on hea, kui üksikute suurkorporatsioonide jõukus ja sellega kaasnev võim osutuvad suuremaks kui riikide omad. Mismoodi võiks välja näha maailm, kus seaduste asemel on korporatsioonide sisekorrareeglid ja omanike suva ning politseid ja sõjaväge asendavad turvateenistused ja palgaarmeed? Üksikisiku tasandile tulles arutleb teos kellegi sootuks erineva aktsepteerimise üle sellisena, nagu too on. Ning loomulikult on olulisel kohal armastus, sõprus ja lojaalsus.

Ma ei oska siinkohal kokkuvõtteks tegelikult sõnastadagi, mida autorid oma teosega öelda on tahtnud. Sest võrdlemisi hea meelega jätsin ma selle klišeeküsimuse esitlusel esitamata. Ühest küljest on ju tore, kui lugejale on jõudnud kohale autori jaoks tähtsad ideed ja küsimused. Teisalt hakkab iga tekst elama oma elu, mida autor enam päriselt kontrollida ei suuda, sest iga lugeja konstrueerib teksti lugemise käigus oma sisimas uuesti ja uuesti ning mis võiks olla parem kui see, et lisaks ilmselgele hakkavad elama ka mingid sootuks uued allhoovused?

P. S. Ulmikute seas on teose arvustamisel heaks tavaks, et öeldakse ikka halvasti kah, sest noh – ega me siin mingid #%!&?* sõbrad ei ole, eks ole... Olgu siis sellel kohal lugupidavalt esile toodud tõsiasi, et minu isikliku maitse jaoks on tekst siiski veidi liiga sirgjooneline ja lakooniline. Ma oleksin tahtnud veidi rohkem taustainfot maailm-ja-mõnda-laadis, et mis on see üldisem kontekst, milles Moskar ja Co tegutsevad.

Samuti soovinuks veidi rohkem diiplevat soga ehk arutelusid, filosofeerimist ja sisekaemusi, rohkem emotsiooni. Mitte nii, et tulemuseks saanuks igavalt veniva triloogia. Jans ja Tänav oskavad küll, kui tahavad. Väikesed elulised detailid ja mõtisklused ja olmelise poole rohkem lahtikirjutamine muudab maailma värvilisemaks, elavamaks. Vahest ehk kõige tõsisem nurin on see, et kuidagi lihtsalt käib Moskaril kõik: kribame aga mõne rea koodi, paneme 3D-printerid huugama ja muudkui tuleb. Päris elus on ka tagasilööke, äpardusi. Päris inimestel pole käepärast võtta kaht autorit, kes neid tarmukalt, pika sammuga läbi fantastiliste seikluste kupataks. Vot siis. Järgmine kord palun teha veel paremini!

***

1       Küsimusi Indrek Harglale, ulmeajakiri.ee, 16.09.2019.

2       Ma pole enam kindel, kellele seda väidet omistada – kahtlustan, et originaalis võib see pärineda kas Jüri Kallaselt või Raul Sulbilt, kuid olen sellega nii palju kokku puutunud, et algallikas on jõudnud ununeda.

3       Jan Kausi repliik Triinu Merese teose kohta „Lihtsad valikud“, err.ee, 16.09.2019.

Joel Jans ja Maniakkide Tänav

„Kosmose pikk vari“

Lummur, 2019

222 lk

Joel Jans ja Maniakkide Tänav, „Kosmose pikk vari“. FOTO: Raamat
Seotud lood
24.01.2020 25.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto