Sisukord
AK
Postimees
12.10.2019
Eesti Kaljulaid valib kahe erakonna vahel (63) Tallinna parkimiskorda ootavad muutused (4) Konservimeister võttis nahaalsed salakütid vahele (12) Majandus H&M on saanud uue hingamise (2) Tallinna Kaubamajas majanduse jahtumist ei paista Välismaa Etioopia peaministrit tunnustati Ida-Aafrika rahukursile suunamise eest Soome tööhõiveplaan eeldab suuremat sisserännet (1) Väidetav raketirünnak Iraani tankerile kruvib pingeid KOHALIK VAADE. Lõhenenud Itaalia: lõunas ohvrimeelsus ja korruptsioon, põhjas vähe solidaarsust (1) Arvamus Juhtkiri: Aafrika – lähedane ja lähedal (1) Kerttu Kirjanen: õpilane kui hariduse tarbija (22) Trumpi täiesti tavaline nädal (8) Poliitiline kaup (10) Risk viis sihile Kirdi rahvuslik õlg (3) Sport Haua äärel olnud motolegend Stefan Everts tuli Eesti krossipoistele nõu andma Jaanus Kriiski kolumn. Kuninganna on alasti ehk Doha võimas kaja Pilk näruse punkti taha. Kes vastutab, et jalgpallikoondis on ahelais? (3) Merendus Avamere kala takerdub keskkonnanõuetesse AK Kadri Tael: maaseaduse jäljed Eesti maastikus ja asustuspildis Karin Visnapuu & Marju Luts-Sootak: maareform oli otsustava tähendusega ettevõtmine (4) Tallinn 800: nõela mullakuhjast EKI keelekool: selgeid sõnumeid pole kunagi liiga palju Jaak Prozes: kui mu keel kaob... (11) Londonist New Yorki, mürast biitideni, püherdab nagu koer Nädala plaat: Nick Cave’i murtud südamete klubi paradiis Aja auk. Džässtrummar Mesikäpp: Mikromaailma sõnumid. Komandeering antimaailma Mesikäpp: Ümberkorraldused meediamaastikul Arter Lauri Leesi: Nii nagu hea hariduse, saab ka kõik muu elus ainult pingutades (26) Kui seda rehepeksu poleks olnud Idufirma Räniorus: õhtusöök kodutute supiköögis, metsikud peod ja hullult tööd (1) Ärge arvake, et võõrsil on kerge alustada! Isiksused, kamp või meeskond? (1) Filmiarvustus: Mõrvar sinus eneses (1) Parim aeg kõrvitsasupiks: rahvusooperi peakokk Kalvi Sedrik paneb sinna ka kana ja seeni Jutuajamine pirtsakast vanaprouast lapsepõlvekoduga Sõiduproov: moevaist ei vea Mazdat alt. Tõestuseks kas või see uus linnadžiip Mazda uus mootor: põleb, aga teistmoodi Mäekristallist arvutikiibini (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: selgeid sõnumeid pole kunagi liiga palju

2 min lugemist
Selge sõnum. FOTO: Kalle Toompere

Viie aasta jooksul on meile selge sõnumi auhinna kandidaate saadetud ligi 400. Nüüd on käimas kuues selge sõnumi võistlus ja 18. oktoobrini saab töid esitada kodulehel selgesonum.ee asuva vormi kaudu.

See pole päris tavapärane võistlus. Jah, me anname auhindu. Aga meie eesmärk on eelkõige teavitada, tunnustada ja jagada head eeskuju. Usume, et hea eeskuju nakatab. Tundub, et see ongi juba juhtuma hakanud.

Võistlusele ootame avalikus inforuumis olevaid sõnumeid, mis on loodud võimalikult arusaadavalt ja kasutajast lähtudes. See võib olla mõni koduleht, leping, kliendikiri, kasutusjuhend, linnaplaan, ankeet, plakat, saade. Või hoopis mõne sellise asutuse tegevus, kus selge, sõbralik ja hooliv suhtlus on au sees, kus selle nimel tööd tehakse.

Eestis on tegelikult neid asutusi juba üksjagu, kus on aru saadud, et igasugune sõnum tulebki koostada võimalikult selgelt ja selle kasutajat silmas pidades. Selge sõnumi edendaja tunnustuse on seni pälvinud Tervise Arengu Instituut, Riigimetsa Majandamise Keskus, maksu- ja tolliamet, päästeamet ja riigikontroll. Sel sügisel valmis Eesti esimene selge keele uuring „Riigiasutustes selge keele kasutust takistavate ja soodustavate tegurite väljaselgitamine“, mille tegi mõttekoda Praxis.

Mis siis soodustab ühes asutuses selge keele kasutust ja kodanikukeskset mõtlemist? Selge ja inimkeskne keelekasutus sõltub asutuse juhist, tema hoiakutest, sh juhtimisstiilist, ehk kas ja kuidas ta selget keelekasutust tähtsustab ning sellega asutuses tegeleb. Niisiis on paljuski juhtkonna teha, kas asutuses on aktsepteeritud pigem kaitsev kirjutamisstiil ja suhtluses kodanikega nähakse vajadust end vaidluste eest kaitsta või soovitakse tõesti olla hooliv ja inimese küsimus või mure lahendada.

Seda kinnitab ka intervjuus osalenud Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela, kelle sõnul paneb asutuse juht paika need põhimõtted, millest kõik lähtuvad.

Kõigepealt peab muidugi olema üldse tahtmine hoiakuid muuta. Ning siis oma töötajaid pidevalt julgustada, koolitada ja tunnustada.

Selge suhtlus peaks olema tegelikult üks asutuse põhiväärtusi. Selge sõnumi patroon õiguskantsler Ülle Madise on rõhutanud, et see on lugupidamise märk.

Selge keelekasutus ja viisakas toon aitavad muuta asutuse kuvandit: käsuasutusest sõbralikuks ja hoolivaks teenindusasutuseks.

13. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist selge keele päeva.

Nüüd on õige aeg häid kasutajasõbralikke näiteid selge sõnumi võistlusel jagada.

Seotud lood
11.10.2019 14.10.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto