Sisukord
Arvamus
Postimees
12.10.2019
Eesti Kaljulaid valib kahe erakonna vahel (63) Tallinna parkimiskorda ootavad muutused (4) Konservimeister võttis nahaalsed salakütid vahele (12) Majandus H&M on saanud uue hingamise (2) Tallinna Kaubamajas majanduse jahtumist ei paista Välismaa Etioopia peaministrit tunnustati Ida-Aafrika rahukursile suunamise eest Soome tööhõiveplaan eeldab suuremat sisserännet (1) Väidetav raketirünnak Iraani tankerile kruvib pingeid KOHALIK VAADE. Lõhenenud Itaalia: lõunas ohvrimeelsus ja korruptsioon, põhjas vähe solidaarsust (1) Arvamus Juhtkiri: Aafrika – lähedane ja lähedal (1) Kerttu Kirjanen: õpilane kui hariduse tarbija (22) Trumpi täiesti tavaline nädal (8) Poliitiline kaup (10) Risk viis sihile Kirdi rahvuslik õlg (3) Sport Haua äärel olnud motolegend Stefan Everts tuli Eesti krossipoistele nõu andma Jaanus Kriiski kolumn. Kuninganna on alasti ehk Doha võimas kaja Pilk näruse punkti taha. Kes vastutab, et jalgpallikoondis on ahelais? (3) Merendus Avamere kala takerdub keskkonnanõuetesse AK Kadri Tael: maaseaduse jäljed Eesti maastikus ja asustuspildis Karin Visnapuu & Marju Luts-Sootak: maareform oli otsustava tähendusega ettevõtmine (4) Tallinn 800: nõela mullakuhjast EKI keelekool: selgeid sõnumeid pole kunagi liiga palju Jaak Prozes: kui mu keel kaob... (11) Londonist New Yorki, mürast biitideni, püherdab nagu koer Nädala plaat: Nick Cave’i murtud südamete klubi paradiis Aja auk. Džässtrummar Mesikäpp: Mikromaailma sõnumid. Komandeering antimaailma Mesikäpp: Ümberkorraldused meediamaastikul Arter Lauri Leesi: Nii nagu hea hariduse, saab ka kõik muu elus ainult pingutades (26) Kui seda rehepeksu poleks olnud Idufirma Räniorus: õhtusöök kodutute supiköögis, metsikud peod ja hullult tööd (1) Ärge arvake, et võõrsil on kerge alustada! Isiksused, kamp või meeskond? (1) Filmiarvustus: Mõrvar sinus eneses (1) Parim aeg kõrvitsasupiks: rahvusooperi peakokk Kalvi Sedrik paneb sinna ka kana ja seeni Jutuajamine pirtsakast vanaprouast lapsepõlvekoduga Sõiduproov: moevaist ei vea Mazdat alt. Tõestuseks kas või see uus linnadžiip Mazda uus mootor: põleb, aga teistmoodi Mäekristallist arvutikiibini (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Aafrika – lähedane ja lähedal

2 min lugemist
12. oktoobri karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Tänavusele Nobeli rahupreemiale oli ka palju populaarsem pretendent kui Etioopia peaminister Abiy Ahmed. Iseküsimus on, millist rolli globaalne tuntus ja poolehoidjate hulk selle tunnustuse väljaandmisel peaks üldse mängima.

Siinkohal tuleb kohe täpsustada, et rahupreemia kandidaate ei avalikustata, kuid fakt on, et noort kliimaaktivisti Greta Thunbergi peeti soosikuks. Muu hulgas ennustasid tema auhinnatuks saamist suured kihlveokontorid.

Thunbergi kasuks rääkinud argumendid ei vaja lehti lugevatele inimestele selgitamist. Rootsi tütarlapsest on saanud Maad ähvardavast kliimakatastroofist rääkivate inimeste kaasatõmbaja ja hääletoru, kes avaldab riigijuhtidele seninägematut survet sõnadest tegudeni jõuda. Samas toodi välja ka Thunbergi mittesoosinud asjaolusid, nagu vaieldavus, kas kliimamuutused põhjustavad vägivaldseid kokkupõrkeid, aga ka tema sõnavõttude agressiivsus.

Greta Thunbergi fännidele on sedalaadi põhjendused, nagu ka tõik, et laureaadiks valiti Abiy Ahmed, andnud põhjust väita, et Nobeli rahupreemia jagamise kord on elust maha ja kaugeks jäänud. Ent see ei vähenda kuidagi Ahmedi vaieldamatult väga suurt panust selle heaks, et maailm oleks rahulikum ja lootustandvam paik.

Et laiem üldsus sai Ahmedi saavutustest teada alles nüüd, olgu lühidalt üle korratud: mullu aprillis Etioopia peaministri ametisse asunud mees suutis juba esimese kuue kuu jooksul astuda samme, et lahendada piirikonflikt oma naabri, ühe suletuma ja brutaalsema riigikorraga Eritreaga. Vaid käputäis aastaid tagasi paistis ka Etioopia ise silma vohava korruptsiooni ja muu säärasega, kuid praegu räägitakse riigist üha positiivsemas võtmes.

Natuke kitsamalt annab Abiy Ahmed lootust tervele Aafrikale. Või siis hoopis just läänlastele, kellest suur osa näeb Aafrika mandrit põhimõtteliselt ühe suure riigina. Paradoksaalsel kombel on sellest ignorantsusest praegu isegi pigem kasu.

Etiooplaste ja eritrealaste vihavaen on pika ajalooga ja hulktahuline, nagu keerulised konfliktid ikka. Senimaani on valitsenud arvamus, et nendevahelist verevalamist on sisuliselt võimatu lõpetada. Nüüd, Abiy Ahmedi ajal, paistab see ühtäkki palju vähem võimatu.

Inimkond vajab selliseid edulugusid. Eriti praegu, mil riikide omavahelised suhted näikse muutuvat üha pingelisemaks ja hapramaks.

Natuke kitsamalt annab Abiy Ahmed lootust tervele Aafrikale. Või siis hoopis just läänlastele, kellest suur osa näeb Aafrika mandrit põhimõtteliselt ühe suure riigina. Paradoksaalsel kombel on sellest ignorantsusest praegu isegi pigem kasu, sest Ahmed mõjub seetõttu terve maailmajao esindajana ning saadab meile, eurooplastele, signaali, et Aafrikast ei tule üksnes halbu uudiseid. Kui Etioopia ja Eritrea suudavad rahu poole sammuda, siis miks ei peaks rahumeelsed riigikorrad olema ka mujal Aafrikas võimalikud?

Eesti kui ÜRO julgeolekunõukogu järgmise koosseisu liige peab vaatlema maailma asju kõige laiemal moel ning ka Aafrika probleemid endale selgeks tegema. Seda enam, et Malis on ka meie sõdurid.

Eesti maalikunstnik Ants Laikmaa, kelle töid praegu kunstimuuseumi 100 aasta juubelit tähistava näituseprojektiga eksponeeritakse, maalis etiooplastest ja teistest põhja-aafriklastest portreid juba eelmise sajandi algul. Maailm on tihedamalt koos, kui me arvame.

Seotud lood
11.10.2019 14.10.2019
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto