Sisukord
AK
Postimees
12.10.2019
Eesti Kaljulaid valib kahe erakonna vahel (63) Tallinna parkimiskorda ootavad muutused (4) Konservimeister võttis nahaalsed salakütid vahele (12) Majandus H&M on saanud uue hingamise (2) Tallinna Kaubamajas majanduse jahtumist ei paista Välismaa Etioopia peaministrit tunnustati Ida-Aafrika rahukursile suunamise eest Soome tööhõiveplaan eeldab suuremat sisserännet (1) Väidetav raketirünnak Iraani tankerile kruvib pingeid KOHALIK VAADE. Lõhenenud Itaalia: lõunas ohvrimeelsus ja korruptsioon, põhjas vähe solidaarsust (1) Arvamus Juhtkiri: Aafrika – lähedane ja lähedal (1) Kerttu Kirjanen: õpilane kui hariduse tarbija (22) Trumpi täiesti tavaline nädal (8) Poliitiline kaup (10) Risk viis sihile Kirdi rahvuslik õlg (3) Sport Haua äärel olnud motolegend Stefan Everts tuli Eesti krossipoistele nõu andma Jaanus Kriiski kolumn. Kuninganna on alasti ehk Doha võimas kaja Pilk näruse punkti taha. Kes vastutab, et jalgpallikoondis on ahelais? (3) Merendus Avamere kala takerdub keskkonnanõuetesse AK Kadri Tael: maaseaduse jäljed Eesti maastikus ja asustuspildis Karin Visnapuu & Marju Luts-Sootak: maareform oli otsustava tähendusega ettevõtmine (4) Tallinn 800: nõela mullakuhjast EKI keelekool: selgeid sõnumeid pole kunagi liiga palju Jaak Prozes: kui mu keel kaob... (11) Londonist New Yorki, mürast biitideni, püherdab nagu koer Nädala plaat: Nick Cave’i murtud südamete klubi paradiis Aja auk. Džässtrummar Mesikäpp: Mikromaailma sõnumid. Komandeering antimaailma Mesikäpp: Ümberkorraldused meediamaastikul Arter Lauri Leesi: Nii nagu hea hariduse, saab ka kõik muu elus ainult pingutades (26) Kui seda rehepeksu poleks olnud Idufirma Räniorus: õhtusöök kodutute supiköögis, metsikud peod ja hullult tööd (1) Ärge arvake, et võõrsil on kerge alustada! Isiksused, kamp või meeskond? (1) Filmiarvustus: Mõrvar sinus eneses (1) Parim aeg kõrvitsasupiks: rahvusooperi peakokk Kalvi Sedrik paneb sinna ka kana ja seeni Jutuajamine pirtsakast vanaprouast lapsepõlvekoduga Sõiduproov: moevaist ei vea Mazdat alt. Tõestuseks kas või see uus linnadžiip Mazda uus mootor: põleb, aga teistmoodi Mäekristallist arvutikiibini (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Karin Visnapuu & Marju Luts-Sootak: maareform oli otsustava tähendusega ettevõtmine

5 min lugemist
1919. Asutav kogu. Koloreeritud pilt FOTO: Vennad Parikased

Tänaseks saja-aastane maaseadus oli üksnes esimene samm Eesti halduskorralduse põhjalikul ümberkorraldamisel. Kogu iseseisvusperioodil muudeti ainuüksi maaseadust ennast 13 korda, maaseaduse rakendusakti ehk maareformi teostamise määrusi aga 35 korda, kirjutavad Tartu Ülikooli õigusajaloo professor Marju Luts-Sootak ja Tartu Ülikooli doktorant Karin Visnapuu.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Palju on kirjutatud sellest, miks oli maareform tähtis, mis olid selle eeldused ja tagajärjed. Juba manifestis kõigile Eestimaa rahvastele nimetati üheks Asutava Kogu peamiseks ülesandeks põhiseaduse vastuvõtmise kõrval maaküsimuse lahendamist.

10. oktoobril 1919 (ligi pool aastat enne põhiseaduse vastuvõtmist) oli see pidulik päev, mil Asutavas Kogus võeti vastu maaseadus. Seadus oli nii oluline, et seda nimetati Eesti maareformi aluseks. Nüüd pidi nii tähtsaks peetud „maaküsimus“ saama lõpliku lahenduse. Maaseaduse järgi on Eesti Vabariigi algusaja maareformi hakatud nimetama 1919. aasta maareformiks. Ajaloolisele tõele au andes tuleb tunnistada, et seniste suurmaaomanike varalisi õigusi hakati piirama juba enne maaseaduse kehtestamist − seega oli reformiga juba alustatud.

11.10.2019 14.10.2019
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto