Sisukord
Arvamus
Postimees
12.10.2019
Eesti Kaljulaid valib kahe erakonna vahel (63) Tallinna parkimiskorda ootavad muutused (4) Konservimeister võttis nahaalsed salakütid vahele (12) Majandus H&M on saanud uue hingamise (2) Tallinna Kaubamajas majanduse jahtumist ei paista Välismaa Etioopia peaministrit tunnustati Ida-Aafrika rahukursile suunamise eest Soome tööhõiveplaan eeldab suuremat sisserännet (1) Väidetav raketirünnak Iraani tankerile kruvib pingeid KOHALIK VAADE. Lõhenenud Itaalia: lõunas ohvrimeelsus ja korruptsioon, põhjas vähe solidaarsust (1) Arvamus Juhtkiri: Aafrika – lähedane ja lähedal (1) Kerttu Kirjanen: õpilane kui hariduse tarbija (22) Trumpi täiesti tavaline nädal (8) Poliitiline kaup (10) Risk viis sihile Kirdi rahvuslik õlg (3) Sport Haua äärel olnud motolegend Stefan Everts tuli Eesti krossipoistele nõu andma Jaanus Kriiski kolumn. Kuninganna on alasti ehk Doha võimas kaja Pilk näruse punkti taha. Kes vastutab, et jalgpallikoondis on ahelais? (3) Merendus Avamere kala takerdub keskkonnanõuetesse AK Kadri Tael: maaseaduse jäljed Eesti maastikus ja asustuspildis Karin Visnapuu & Marju Luts-Sootak: maareform oli otsustava tähendusega ettevõtmine (4) Tallinn 800: nõela mullakuhjast EKI keelekool: selgeid sõnumeid pole kunagi liiga palju Jaak Prozes: kui mu keel kaob... (11) Londonist New Yorki, mürast biitideni, püherdab nagu koer Nädala plaat: Nick Cave’i murtud südamete klubi paradiis Aja auk. Džässtrummar Mesikäpp: Mikromaailma sõnumid. Komandeering antimaailma Mesikäpp: Ümberkorraldused meediamaastikul Arter Lauri Leesi: Nii nagu hea hariduse, saab ka kõik muu elus ainult pingutades (26) Kui seda rehepeksu poleks olnud Idufirma Räniorus: õhtusöök kodutute supiköögis, metsikud peod ja hullult tööd (1) Ärge arvake, et võõrsil on kerge alustada! Isiksused, kamp või meeskond? (1) Filmiarvustus: Mõrvar sinus eneses (1) Parim aeg kõrvitsasupiks: rahvusooperi peakokk Kalvi Sedrik paneb sinna ka kana ja seeni Jutuajamine pirtsakast vanaprouast lapsepõlvekoduga Sõiduproov: moevaist ei vea Mazdat alt. Tõestuseks kas või see uus linnadžiip Mazda uus mootor: põleb, aga teistmoodi Mäekristallist arvutikiibini (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kerttu Kirjanen: õpilane kui hariduse tarbija

2 min lugemist
Tallinna Ülikooli tudeng Sten, kes võitleb eestikeelse õppe säilimise eest kõrgkoolides. FOTO: Mihkel Maripuu

Mõni aeg tagasi tuli turule jälle üks uus iPhone. Sellega seoses tehti ka tarbijauuring, et selgitada välja, kuidas uus telefon inimestele meeldib. Sellised uuringud annavad toote loojale hea ülevaate, mida tulevikus teisiti teha. Haridus on oma loomult samasugune toode ja õpilane selle tarbija. Kuidagi on aga aastatega kujunenud välja suund, et õpilasel pole lubatud haridussüsteemi kujundamisel kaasa rääkida.

Jah, ka meil tehakse rahuloluküsitlusi, kuid seal uuritakse õpilaste käest, ega neil ei ole kõrini ülekeedetud makaronidest või kuidas klassikaaslastega läbi saadakse. Kas arvatakse, et see ongi õppurite jaoks kõige olulisem?

Esmaspäeval kirjutasin loo, kuidas Tallinna Ülikooli tudengid protestivad ingliskeelse hariduse vastu. See vihastas välja nii mõnegi inimese. Kohe sildistati suu lahti teinud tudengeid lumehelbekesteks, laiskadeks õppuriteks ja keeleoskamatuteks.

Selle asemel, et korra teema üle mõtiskleda, lõi üks õppejõududest sarkastilise teemapüstituse oma ühismeedia lehele. Teine õppejõud esitas järgmisel päeval auditooriumis küsimuse, kas nood tudengid üldse teavad, kuhu on tulnud.

Lõpuks ei ole teema vaid võõrkeele oskuses, vaid põhimõttes, et oleme väike rahvas, kelle jaoks on oma keele säilimine oluline. Mina ei näe enda ümber tudengeid, kes vaevleks inglise keele vähese oskuse käes või oleks laisad. Küll aga näen tudengeid, kes võitlevad oma emakeele säilimise eest.

Selleks, et haridussüsteemi tarbijad oleksid rahul, peab andma neile võimaluse rääkida ja taunima neid, kes tahavad õppureid vaigistada.

Minu artikkel keskendus üliõpilastele, kes on kooliajal õppinud võõrkeelena näiteks vene või saksa keelt. Nende inglise keele tase pole piisav, et nüüd aastakümneid hiljem magistris edukalt hakkama saada. Ka seda tauniti.

«Milleks meile umbkeelsed magistrid,» küsis üks. Aga miks mitte? Ometi ju rõhume pidevalt elukestvale õppele.

Ja mis siis, kui keegi oskab kõrgtasemel hoopis hispaania, prantsuse või itaalia keelt? On nad seetõttu harimatud? Praegu pole tegu avatud aruteluga. Aga võiks olla.

Kui suurel määral on õpilasel üldse võimalik täna haridussüsteemi kujundamisel kaasa rääkida? Ma mõtlen päriselt kaasa rääkida. Öelda ausalt, et mõni õpetaja võiks läheneda teemale teistmoodi. Rääkida ausalt, et üks või teine asi ei tööta.

Selleks, et haridussüsteemi tarbijad oleksid rahul, peab andma neile võimaluse rääkida ja taunima neid, kes tahavad õppureid vaigistada. On iseenesest mõistetav, et haridus on meie ühiskonna üks olulisemaid alustalasid. Selle kujundamiseks võiksid sõna saada nii õppejõud, haridusministeerium kui ka tudengid, kes otseselt haridust kui toodet tarbivad.

Seotud lood
11.10.2019 14.10.2019
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto