Sisukord
AK
Postimees
05.06.2020
Valmisolek teiseks viiruselaineks tekitab küsimusi (2) Eesti Eesti lühiuudised 136 aastat Eesti lipu sünnist Uus suund kopsuvähi ravis Eesti haridusnipid pandi müüki (1) Austria võimud esitasid Andreas Veerpalule kriminaalsüüdistuse Kirjanik tšättis end Armastusesaalist kohtusaali (2) Tondilossid meelitavad lapsi ja kodutuid (2) Majandus Eesti üks rikkaim ettevõtja: kõige tähtsam on hoida inimesed kodumaal (16) Majanduse lühiuudised Eesti riigivõlakirju saatis suur menu Välismaa Surve Trumpile suureneb mõlemalt poolt (12) Välismaa lühiuudised McCanni kadumisloo peamine kahtlusalune on sakslasest pedofiil Poola välisminister: piiride sulgemine oli vajalik (1) Arvamus Juhtkiri: eeskujulik Eesti võiks tegutseda palju suuremalt (6) Mart Raudsaar: kaheksa põlvkonna jagu kasvamist (9) VÄITLUS ⟩ Kas Eesti vajab kodanikupalka? (33) Andres Herkel: mille nimel protestime? (3) Enn Säde: «Ei mingit kiirrongi-monstrumit!» (3) Kultuur Julia Aug: Venemaa kasutab epideemiat isikuvabaduste hävitamiseks Sport Noorte rallisõitjate tulevik on hägune Spordi lühiuudised Uibo stardib omapärasel võistlusel Tallinn Tondilossid meelitavad lapsi ja kodutuid (2) Tartu Tartumaa maasikakasvatajate tööjõumure pole lahendust leidnud (25) Rannar Raba: ajuvabaduse puiestee (9) Küsitlus: mida arvate Autovabaduse puiestee loomisest juulikuuks? Vanemuise tänava remontija kõiki vigu ei tunnista Tartu lühiuudised Koroona suhtes testitud geenidoonorid on oodatud Eesti geenivaramu uude uuringusse Loodusesõbrad kogunevad maratonile Vallo Nuust juhib Pallast ja mootorratast Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mati Sirkel: minu tegevuse eesmärk on vaikne vastupanu

12 min lugemist
Eesti literaat ja tõlkija Mati Sirkel. FOTO: Mihkel Maripuu

Saksa kirjanduse tõlkija Mati Sirkel tähistab täna, 12. oktoobril oma 70. sünnipäeva. Sel puhul vestles temaga Peeter Helme.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Ma ei alusta seda juubeliintervjuud küsimusega, kuidas teist sai tõlkija, küll aga küsin ma: miks teist sai tõlkija?

Minust sai tõlkija in spe aastal 1973, kui ilmus Hermann Hesse „Stepihunt“, mille Lembe Hiedel oli loetavaks teinud. Ja tema kõrval hakkas mul tekkima mingi aim, mida see tõlkimine tähendab. Ta oli teatavasti üsna karm oma absoluutse keelelise kuulmisega. Nii et hakkas peale keretäiega, aga ometi jäi sisse tahtmine sellest hoolimata asjaga edasi tegeleda. See oli otsekui väljakutse.

Ja kuna mul oli huvi just nimelt saksa kirjanduse vastu, mille sain kaasa ülikoolist, olles õppinud saksa filoloogiat, siis hakkasin tasapisi täiendama saksa autorite esindatust eesti keeles ja õppima tõlkimise kunsti. Kuigi pean kohe ütlema, et see ei ole mul kaugeltki käes. Mulle jäi sügavalt meelde kadunud Virve Krimmi ütlus: „Kes aga tahab eluaeg patune ja süüdi olla, see hakaku tõlkijaks.“ Selle lause sügav mõte on mulle aastatega väga arusaadavaks saanud, aga viimati, kui ma tsiteerisin seda ühe toimetaja juuresolekul, tegi ta kohe häält ja küsis: „Aga toimetajad!?“

Ja ma pean ütlema, et siiamaani – välja arvatud viis või kuus raamatut, mis ma olen andnud välja nii-öelda omal vastutusel – olen pidanud väga tänulik olema toimetajatele. Neile ei jää tingimata viimane sõna, aga peale eksimuste osutavad nad ka variantidele ja tihtilugu tuled ise hoopistükkis mingi kolmanda võimaluse peale mõnda küsimärki või segasust vaadates.

Viimasel ajal ma olen tegelenud niisuguse autoriga nagu Hans Henny Jahnn, keda 1969. aastal Ain Kaalep tutvustas Loomingu Raamatukogus valikuga „7 äraspidi juttu“ ja kes on kirjutanud mammutromaani „Kallasteta jõgi“. Selle esimene köide peaks ilmuma nüüd sügisel Eesti Raamatus pealkirja all „Puulaev“. Kasutan juhust, et teha sügav kummardus toimetaja Piret Pääsukesele, kes tõlget üpris tugevasti redigeeris. Tekst on ka vastav – selle kallal töötades võib omadega sassi minna küll.

04.06.2020 05.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto