Sisukord
Maa Elu
Postimees
17.10.2019
Eesti Keskerakond põrgatab Tartu võimukriisi kahe linna vahel (4) Loata hundi küttinud jahimehed läksid kohtusse Muinsuskaitse päästab maailma suurimat gobelääni (1)
Viimased sangarid: särgitootja Sangar koondamislugu õmbleja pilgu läbi (2)
Majandus Riigifirma läheb üle lahe monopoli lõhkuma (2) Välismaa Sõltumatust toetavate katalaanide raev hõõgub tuliselt (13) Brüsselis on tärganud brittide leppega ärasaatmise lootus Arvamus Juhtkiri: järjest tugevam okas (3) Karl-Eduard Salumäe: stopper, stend ja pisarad (8) Sven Sakkov: 280 saatuslikku tähemärki ehk Trump, Türgi ja NATO, Euroopa Liidust rääkimata (27) Rait Maruste: presidendivalimiste kord vajab mitut parandust (4) Mart Raudsaar: häälekas alistumine (2) Meie Eesti Triin Habicht: ülekaalu kõrge hind (2) Lennert Veerman: rasvumine on turutõrge, mille kõrvaldamiseks ei piisa isiklikust vastutusest (11) Haidi Kanamäe ja Alice Haav: Eesti laste kaalutõus ei rauge Kultuur Kuidas tuua lavale inimene, keda ei määratle surmahirm? Endaks jääda või endaks saada? Nädalalõpp toob Tallinna elektroonilist ilu ja valu Sport Põlvkondade Unistus viis Soome ühe jalaga finaalturniirile Kambavaimu igatsev Kilp jätkab võitlust (3) Tallinn Muinsuskaitse päästab maailma suurimat gobelääni (1) Reis Berliin mäletab müüri ja pisaraid Maa Elu Jõhkrad rongad nopivad Tartumaal lambaid Eesti kliimaneutraalseks: riik hakkab peagi läbi rääkima (1) Millised muudatused ootavad ees põllumajandust? Nädala mõte: mis muutub meie elus (1) Nädala foto: pimedus ei takista töötegemist Piimaühistu juht: põllumajandustoetused Euroopa Liidus tuleks kaotada (13) Korviga metsa: Seeneaeg kestab veel Kuidas maamaja ostmiseks laenu saada Tähelepanu: algas teine suvilavarguste hooaeg Ilmajutt: kõrgrõhkkond ja inversioon Salvei aitab saja haiguse vastu Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Millised muudatused ootavad ees põllumajandust?

4 min lugemist
OÜ BM Trade angerjakasvatuse tarbeks ehitatud päikesejaam Viljandi külje all. FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Meie põllumehed peavad rohkem põlde lupjama, ehitama paremad sõnnikuhoidlad ja energiasäästlikumad kasvuhooned, ostma täppiskülvikud – need on sammud, millega kohalikud põllumehed peaksid edaspidi kaasa aitama Eesti kliimaneutraalseks muutmisele.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Valitsus on otsustanud, et põhimõtteliselt on Eesti pürgimas 2050. aastaks kliimaneutraalseks riigiks.

Stocholmi Instituudi Tallinna keskuses valminud Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi üks autor ja AU Energiateenuse energiatõhususteenuste valdkonnajuht Siim Meeliste seletas, et riik on kliimaneutraalne, kui heidab õhku sama palju kasvuhoonegaase, kui oma teiste tegevustega ära seob. Praegu pole maailmas ühtegi sellist riiki.

Eesti on oma suuruse ja seega ka õhku paisatavate kasvuhoonegaaside hulga poolest küll pisike täpike maailmakaardil ja statistikas, kuid rahvaarvu vaadates oleme halvas mõttes esirinnas. „Oleme inimese kohta suurimate kasvuhoonegaaside õhkupaiskajate seas,” nentis Meeliste. „See on meile päranduseks tulnud energeetikasektori eripära, kõige suurem kasvuhoonegaaside heide tuleb põlevkivitööstusest.”

Kui energeetikatööstus vajab eelolevatel aastakümnetel põhjalikke muutusi, siis põllumajandust suured raputused kliimaneutraalsuse nimel siiski ees ei oota.

16.10.2019 18.10.2019
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto