Sisukord
Maa Elu
Postimees
17.10.2019
Eesti Keskerakond põrgatab Tartu võimukriisi kahe linna vahel (4) Loata hundi küttinud jahimehed läksid kohtusse Muinsuskaitse päästab maailma suurimat gobelääni (1)
Viimased sangarid: särgitootja Sangar koondamislugu õmbleja pilgu läbi (2)
Majandus Riigifirma läheb üle lahe monopoli lõhkuma (2) Välismaa Sõltumatust toetavate katalaanide raev hõõgub tuliselt (13) Brüsselis on tärganud brittide leppega ärasaatmise lootus Arvamus Juhtkiri: järjest tugevam okas (3) Karl-Eduard Salumäe: stopper, stend ja pisarad (8) Sven Sakkov: 280 saatuslikku tähemärki ehk Trump, Türgi ja NATO, Euroopa Liidust rääkimata (27) Rait Maruste: presidendivalimiste kord vajab mitut parandust (4) Mart Raudsaar: häälekas alistumine (2) Meie Eesti Triin Habicht: ülekaalu kõrge hind (2) Lennert Veerman: rasvumine on turutõrge, mille kõrvaldamiseks ei piisa isiklikust vastutusest (11) Haidi Kanamäe ja Alice Haav: Eesti laste kaalutõus ei rauge Kultuur Kuidas tuua lavale inimene, keda ei määratle surmahirm? Endaks jääda või endaks saada? Nädalalõpp toob Tallinna elektroonilist ilu ja valu Sport Põlvkondade Unistus viis Soome ühe jalaga finaalturniirile Kambavaimu igatsev Kilp jätkab võitlust (3) Tallinn Muinsuskaitse päästab maailma suurimat gobelääni (1) Reis Berliin mäletab müüri ja pisaraid Maa Elu Jõhkrad rongad nopivad Tartumaal lambaid Eesti kliimaneutraalseks: riik hakkab peagi läbi rääkima (1) Millised muudatused ootavad ees põllumajandust? Nädala mõte: mis muutub meie elus (1) Nädala foto: pimedus ei takista töötegemist Piimaühistu juht: põllumajandustoetused Euroopa Liidus tuleks kaotada (13) Korviga metsa: Seeneaeg kestab veel Kuidas maamaja ostmiseks laenu saada Tähelepanu: algas teine suvilavarguste hooaeg Ilmajutt: kõrgrõhkkond ja inversioon Salvei aitab saja haiguse vastu Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Korviga metsa: Seeneaeg kestab veel

4 min lugemist
Merit Gussarov naudib seente korjamist. Ta võib metsa minna ka pärast väsitavat tööpäeva. FOTO: Tiit Efert

Kuigi seenerikkaim aeg on traditsiooniliselt september, jagub hilissügisesi seeni ka oktoobrisse ja novembrisse ning kauemgi. Suundusime neid Peipsi ümbruses avastama Peipsi toidupiirkonna eestvedaja Tauno Laasiku ja Mustvees elava seenefänni Merit Gussaroviga.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Mustvee keskuses kohtudes oli õhkkond ootusärev. Merit oli näinud pilte, kuidas sõbrannad mujal Eestis on lühikese ajaga korjanud korvide viisi seeni, aga talle pole selline õnn tänavu naeratanud. Päris tühjade kätega pole ta siiski jäänud.

Tauno üldjuhul siia, Mustvee kanti korjama ei satu, sest Varnja lähistel Põldmaa külas elades on ta metsadest niigi ümbritsetud ega pea kaugemale tulema. Aga teadmisi seente kohta on aastatega kogunenud küllaga. Neid ta jagama tuligi. Ta mainis, et Eestis kasvab tuhandeid seeni, millest söödavad on laias laastus 400, millest tema toidulauale jõuab poolesaja kandis.

Tauno käib seenel aasta läbi. Isegi veebruaris, kui metsas võib olla paks lumi, leiab ta puutüvedelt söödavaid seeni. Kevaditi korjab ta kurreleid, mürkleid ja kogritsaid. Tauno sõnul teavad inimesed tavaliselt kümmekonda seent, kuid neid võiks rohkem tunda. Ta tõi näiteks kukeseene, mida tunnevad kõik seenesööjad, aga vähesed teavad, et sellel seenel on ka palju maitsvamad sugulased, mis üldjuhul metsa jäetakse.

16.10.2019 18.10.2019
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto