Sisukord
Meie Eesti
Postimees
17.10.2019
Eesti Keskerakond põrgatab Tartu võimukriisi kahe linna vahel (4) Loata hundi küttinud jahimehed läksid kohtusse Muinsuskaitse päästab maailma suurimat gobelääni (1)
Viimased sangarid: särgitootja Sangar koondamislugu õmbleja pilgu läbi (2)
Majandus Riigifirma läheb üle lahe monopoli lõhkuma (2) Välismaa Sõltumatust toetavate katalaanide raev hõõgub tuliselt (13) Brüsselis on tärganud brittide leppega ärasaatmise lootus Arvamus Juhtkiri: järjest tugevam okas (3) Karl-Eduard Salumäe: stopper, stend ja pisarad (8) Sven Sakkov: 280 saatuslikku tähemärki ehk Trump, Türgi ja NATO, Euroopa Liidust rääkimata (27) Rait Maruste: presidendivalimiste kord vajab mitut parandust (4) Mart Raudsaar: häälekas alistumine (2) Meie Eesti Triin Habicht: ülekaalu kõrge hind (2) Lennert Veerman: rasvumine on turutõrge, mille kõrvaldamiseks ei piisa isiklikust vastutusest (11) Haidi Kanamäe ja Alice Haav: Eesti laste kaalutõus ei rauge Kultuur Kuidas tuua lavale inimene, keda ei määratle surmahirm? Endaks jääda või endaks saada? Nädalalõpp toob Tallinna elektroonilist ilu ja valu Sport Põlvkondade Unistus viis Soome ühe jalaga finaalturniirile Kambavaimu igatsev Kilp jätkab võitlust (3) Tallinn Muinsuskaitse päästab maailma suurimat gobelääni (1) Reis Berliin mäletab müüri ja pisaraid Maa Elu Jõhkrad rongad nopivad Tartumaal lambaid Eesti kliimaneutraalseks: riik hakkab peagi läbi rääkima (1) Millised muudatused ootavad ees põllumajandust? Nädala mõte: mis muutub meie elus (1) Nädala foto: pimedus ei takista töötegemist Piimaühistu juht: põllumajandustoetused Euroopa Liidus tuleks kaotada (13) Korviga metsa: Seeneaeg kestab veel Kuidas maamaja ostmiseks laenu saada Tähelepanu: algas teine suvilavarguste hooaeg Ilmajutt: kõrgrõhkkond ja inversioon Salvei aitab saja haiguse vastu Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Haidi Kanamäe ja Alice Haav: Eesti laste kaalutõus ei rauge

9 min lugemist
  • Ülekaaluliste laste osakaal on 2001. aastaga võrreldes kolmekordistunud.
  • Kodul on oluline roll lapse toidueelistuste kujunemisel.
  • Tervist toetav lasteaed ja kool on võtmetähtsusega, et jõuda kõigi lasteni.
Lapsed ja vanavanemad toitu valmistamas. FOTO: Monkeybusiness Images/PantherMedia/Scanpix

Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise valdkonna juht Haidi Kanamäe ning laste ja noorte valdkonna vanemspetsialist Alice Haav rääkisid Triin Habichtile, et laste suurenevat ülekaalu saab ohjeldada näiteks koos toitu valmistades ja jala kooli minnes.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Ligi veerand Eesti surmadest aastas ehk 4000 on seotud toitumisest tulenevate terviseriskidega, milleks on nii vähene puu- ja köögiviljade söömine, liigne soola tarvitamine kui ka ülekaal. Seda on rohkem kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt. Täiskasvanud elanikkonda vaadates on Eesti ülekaaluliste osakaalult tõusnud Euroopa Liidu riikide hulgas kolmandale kohale ja ülekaaluliste laste osakaal on sajandi algusega võrreldes pea kolmekordistunud.

Ülekaaluliste laste osakaal kasvab hirmuäratava kiirusega – ligi kolmekordne tõus vähem kui 20 aastaga. Millistel uuringutel need andmed põhinevad ja millises vanuses lapsi siin ennekõike silmas peetakse?

Alice Haav: Uuringuid on mitmeid ja metoodiliselt on need mõnevõrra erinevad. Üldistatult võib nende kõigi põhjal väita, et umbes kolmandik Eesti lastest on ülekaalulised (ülekaalulisust on intervjuus kasutatud kui mõistet, mis hõlmab ka rasvumist – toim). Rahvusvahelise kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu põhjal on Eestis enesehinnanguliste andmete kohaselt ülekaaluliste 11-, 13- ja 15-aastaste õpilaste osakaal suurenenud 2001. aastast 2017. aastani keskmiselt ligi kolm korda.

Läbi on viidud ka mõõtmispõhine toitumisuuring 2014. aastal. See näitas, et 2–5-aastastest lastest oli ülekaalulisi seitse protsenti, 6–9-aastastest 31 protsenti, 10–13-aastastest aga suisa 34 protsenti ning 14–17-aastastest 24 protsenti. Samuti Euroopa laste rasvumise seire raames mõõdeti Eestis 2015/2016. õppeaastal üle enam kui kolmveerand kõigist esimese klassi õpilastest ja ülekaalulised olid 24 protsenti tüdrukutest ning 29 protsenti poistest.

Kuidas on olukord mujal Euroopas, kas seal on viimaste aastakümnetega toimunud sama drastilised muutused?

Haav: 2017/2018. aasta kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu tulemusi ei ole veel rahvusvahelises võrdluses avaldatud. Küll aga saame nii 2013/2014. aasta uuringu kui ka Euroopa laste rasvumise seire uuringu tulemuste põhjal öelda, et laste ülekaalu näitajad on meil teiste riikidega võrreldes keskmisel tasemel. See tähendab, et Lõuna-Euroopa riikides, näiteks Maltal, on ülekaalulisuse ja rasvumise probleem veelgi suurem. Samal ajal Põhjamaades on ülekaalulisi noori vähem kui Eestis. Vaadates muutusi ajas, on näha, et aastatel 2002–2014 on toimunud nii Eesti, Läti, Poola kui ka Venemaa laste hulgas märkimisväärne ülekaaluliste, sh rasvunud laste osakaalu tõus. Kõigis nendes riikides oli veel 2002. aastal rasvunud lapsi suhteliselt vähe.

Miks laste ülekaalulisus üldse probleem on?

Haidi Kanamäe: Esiteks, praeguseks on piisavalt teadmisi, et nii mõnegi kroonilise haiguse – näiteks 2. tüüpi diabeedi – risk kasvab oluliselt, kui olla ülekaaluline lapseeas. Teiseks näitavad uuringud, et ülekaalulisest lapsest saab väga suure tõenäosusega ülekaaluline täiskasvanu, ja ülekaalulisus on paljude krooniliste haiguste riskitegur. Inimese jaoks tähendab see kasinamat elukvaliteeti ning ühiskonnale suuremaid kulusid tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis.

16.10.2019 18.10.2019
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto