Eesti kliimaneutraalseks: riik hakkab peagi läbi rääkima

Sandra Salom kinnitas, et arutelud tulevikus vajaminevate muudatuste üle algavad huvigruppidega juba aasta lõpus. FOTO: Erakogu

Maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Sandra Salom, kas ministeerium juba tegeleb sellega, kuidas põllumajandus saab kaasa aidata Eesti kliimaneutraalseks muutmisele?

Kaardistatud on meetmed, mille abil saab vähendada sektori kasvuhoonegaasi (KHG) heidet. Oleme alustanud ÜPP strateegiakava koostamist, võimalike sekkumiste arutelu algab aasta lõpus.

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani 2030 on arvesse võetud kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutuste mõjuga kohanemise eesmärke. Samuti panustavad kliimamuutuste leevendamisesse MAK 2014–2020 keskkonna- ja investeeringutoetused.

Kuidas riik sunnib või meelitab ettevõtjaid investeeringuid tegema?

Kliimaeesmärkide täitmiseks on vaja kõigi sektorite panust, seega on ka põllumajanduses ette näha investeeringuid ja lisakulusid. Meetmete rakendamisel tuleb arvesse võtta põllumajandus­ettevõtete konkurentsivõime säilitamist ja vältida süsinikulekke riski, mis tekitaks olukorra, kus tootmine liigub riikidesse, kus rangeid nõudeid seatud ei ole.

Investeeringute tegemisel saab teatud osa kuludest katta ÜPP vahenditega. Samuti tuleb tõsta põllumajandustootjate ja avalikkuse keskkonnateadlikkust, et suunata tootjaid keskkonnasäästlikku tehnoloogiat laialdasemalt kasutama.

Millised muudatused peavad tulema kõige kiiremini?

Esmalt tuleks rakendada meetmeid, mille süsiniku sidumise potentsiaal realiseerub pika aja jooksul. Näiteks happeliste muldade neutraliseerimine. Lisaks on vaja teha uuringud, mis võimaldaksid erinevate põllumajanduspraktikate ja tehnoloogiate kliimamõju täpsemalt hinnata.

Mida on kõige keerulisem või kallim ellu viia?

Investeeringuvajadus on suurim sõnnikukäitluse parendamisel.

Ülesanne on vähendada sektori KHG heidet, tagades samal ajal piisava toidutootmise.

Põllumajanduses on meetmeid, mille abil on võimalik heidet vähendada, kuid praegu puudub tehnoloogiline valmisolek. Põllumajandusmasinate alternatiivkütustele üleviimisel saab vähendada kütusetarbimisest tulenevat heidet, kuid puudub masinate üleviimise tehnoloogia. Seepärast on tarvis leida sobivaimad alternatiivkütused.

Seotud lood
16.10.2019 18.10.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto