Sisukord
Arvamus
Postimees
17.10.2019
Eesti Keskerakond põrgatab Tartu võimukriisi kahe linna vahel (4) Loata hundi küttinud jahimehed läksid kohtusse Muinsuskaitse päästab maailma suurimat gobelääni (1)
Viimased sangarid: särgitootja Sangar koondamislugu õmbleja pilgu läbi (2)
Majandus Riigifirma läheb üle lahe monopoli lõhkuma (2) Välismaa Sõltumatust toetavate katalaanide raev hõõgub tuliselt (13) Brüsselis on tärganud brittide leppega ärasaatmise lootus Arvamus Juhtkiri: järjest tugevam okas (3) Karl-Eduard Salumäe: stopper, stend ja pisarad (8) Sven Sakkov: 280 saatuslikku tähemärki ehk Trump, Türgi ja NATO, Euroopa Liidust rääkimata (27) Rait Maruste: presidendivalimiste kord vajab mitut parandust (4) Mart Raudsaar: häälekas alistumine (2) Meie Eesti Triin Habicht: ülekaalu kõrge hind (2) Lennert Veerman: rasvumine on turutõrge, mille kõrvaldamiseks ei piisa isiklikust vastutusest (11) Haidi Kanamäe ja Alice Haav: Eesti laste kaalutõus ei rauge Kultuur Kuidas tuua lavale inimene, keda ei määratle surmahirm? Endaks jääda või endaks saada? Nädalalõpp toob Tallinna elektroonilist ilu ja valu Sport Põlvkondade Unistus viis Soome ühe jalaga finaalturniirile Kambavaimu igatsev Kilp jätkab võitlust (3) Tallinn Muinsuskaitse päästab maailma suurimat gobelääni (1) Reis Berliin mäletab müüri ja pisaraid Maa Elu Jõhkrad rongad nopivad Tartumaal lambaid Eesti kliimaneutraalseks: riik hakkab peagi läbi rääkima (1) Millised muudatused ootavad ees põllumajandust? Nädala mõte: mis muutub meie elus (1) Nädala foto: pimedus ei takista töötegemist Piimaühistu juht: põllumajandustoetused Euroopa Liidus tuleks kaotada (13) Korviga metsa: Seeneaeg kestab veel Kuidas maamaja ostmiseks laenu saada Tähelepanu: algas teine suvilavarguste hooaeg Ilmajutt: kõrgrõhkkond ja inversioon Salvei aitab saja haiguse vastu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: järjest tugevam okas

2 min lugemist
Päeva karikatuur.  FOTO: Urmas Nemvalts

Välkõppustest on saanud hea tava. Reservväelased juba teavad, et vähemalt korra aastas see tuleb, kuid keegi ei tea, millal ja kui paljud lõpuks kohale kutsutakse.

Seda, et õppustest hakkab iga aastaga saama üha tavalisem osa kaitseväe tegevuses, tõdes eilsel pressikonverentsil ka kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sirel. «Tänaseks ei ületa ilmselt tavalised reservõppekogunemised enam uudisekünnistki. Lisaõppekogunemistest on tekkinud samamoodi tavapärane rutiin,» kommenteeris kindralmajor.

Sellist iga-aastast, esmapilgul isegi tüütut või ebavajalikku rutiini on vaja lihtsal põhjusel: et kontrollida meie kaitseväe töövõimet alates kõrgeimast otsustusprotsessist kuni selleni, kas reservväelased jõuavad kiiresti õigeks ajaks õigesse kohta ning on üksustena lahinguvõimelised.

Tänavune on kaitseväel järjekorras viies kord reservväelased lühikese etteteatamisajaga välja kutsuda. Mäletatavasti sai selline õppusetüüp alguse suhteliselt hiljuti, 2016. aasta detsembris. Toona alustati väikselt: esimene Okas kaasas 300 reservisti ja kaitseväelast. Seda on ligemale kahe kompanii jagu. Vaid mõne aastaga on õppusele kutsutute arvu kärmelt tõstetud. Mullu kuulutas valitsus välkõppuse välja suisa kaks korda – korra mais ja siis taas novembris said kutse ligi 1500 reservisti.

Praegu toimuv trumpab mulluse taas üle. Seda mitmes aspektis. Esiteks arvu mõttes – eilseks olid kutse saanud kaks pataljoni: 2200 reservväelast. Seda on Eesti jaoks palju. Teiseks saadeti kutsed vaid 24-tunnise vahega välja kahes jaos, algul 700 reservistile ja eile juba 1500-le.

Nagu oleks niisugustest võimekuseproovidest veel vähe, aeti tegelikult jalule kogu kaitsevägi: kõik üksused pidid end reservväelaste vastuvõtmiseks valmis panema. Käsu asja kallale asuda said lõpuks kaks – 23. jalaväepataljon ja 61. tagalapataljon.

Välkõppused on ühiskonna jaoks sama, mis regulaarne arstlik läbivaatus iga inimese jaoks.

Kui palju reservväelasi tegelikult välja ilmus, pole veel teada. Kaitseväe eilse hinnangu põhjal on aga näiteks Tapale kohale tulnud inimeste hulk piisav, et saavutada pataljoni tegutsemisvalmidus.

«Kui tahad rahu – valmistu sõjaks.» See antiikajast pärit mõte on aktuaalne praegugi. Neid, kes näevad välkõppusi tüütu kohustusena, pole ilmselt vähe. Kes ikka tahab ilma pikema etteteatamiseta kõik oma igapäevatoimetused katkestada.

See on aga nii riikliku kui ka isikliku vabaduse paradoksaalne hind: suurema vabaduse nimel tuleb vahetevahel ohverdada väiksemaid vabadusi. Ilma säärase valmisolekuta võime seista silmitsi olukorraga, kus tuleb ohverdada palju enam, kui meile meeldiks mõelda.

Nõnda on välkõppused ühiskonna jaoks sama, mis regulaarne arstlik läbivaatus iga inimese enda jaoks – lühiajaline rutiinist välja astumine selleks, et veenduda, kas kõik ikka toimib nii nagu tarvis või vajaks miski kohendamist ja parandamist. Ainult nii saame olla valmis tõeliseks hädaolukorraks. Olgu selleks siis mõni suur loodusõnnetus, mis vajab kõigi ühiskondlike struktuuride ühist pingutust, või midagi sootuks hullemat ja inimtekkelisemat.

Seotud lood
16.10.2019 18.10.2019
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto