Sisukord
Maa Elu
Postimees
17.10.2019
Eesti Keskerakond põrgatab Tartu võimukriisi kahe linna vahel (4) Loata hundi küttinud jahimehed läksid kohtusse Muinsuskaitse päästab maailma suurimat gobelääni (1)
Viimased sangarid: särgitootja Sangar koondamislugu õmbleja pilgu läbi (2)
Majandus Riigifirma läheb üle lahe monopoli lõhkuma (2) Välismaa Sõltumatust toetavate katalaanide raev hõõgub tuliselt (13) Brüsselis on tärganud brittide leppega ärasaatmise lootus Arvamus Juhtkiri: järjest tugevam okas (3) Karl-Eduard Salumäe: stopper, stend ja pisarad (8) Sven Sakkov: 280 saatuslikku tähemärki ehk Trump, Türgi ja NATO, Euroopa Liidust rääkimata (27) Rait Maruste: presidendivalimiste kord vajab mitut parandust (4) Mart Raudsaar: häälekas alistumine (2) Meie Eesti Triin Habicht: ülekaalu kõrge hind (2) Lennert Veerman: rasvumine on turutõrge, mille kõrvaldamiseks ei piisa isiklikust vastutusest (11) Haidi Kanamäe ja Alice Haav: Eesti laste kaalutõus ei rauge Kultuur Kuidas tuua lavale inimene, keda ei määratle surmahirm? Endaks jääda või endaks saada? Nädalalõpp toob Tallinna elektroonilist ilu ja valu Sport Põlvkondade Unistus viis Soome ühe jalaga finaalturniirile Kambavaimu igatsev Kilp jätkab võitlust (3) Tallinn Muinsuskaitse päästab maailma suurimat gobelääni (1) Reis Berliin mäletab müüri ja pisaraid Maa Elu Jõhkrad rongad nopivad Tartumaal lambaid Eesti kliimaneutraalseks: riik hakkab peagi läbi rääkima (1) Millised muudatused ootavad ees põllumajandust? Nädala mõte: mis muutub meie elus (1) Nädala foto: pimedus ei takista töötegemist Piimaühistu juht: põllumajandustoetused Euroopa Liidus tuleks kaotada (13) Korviga metsa: Seeneaeg kestab veel Kuidas maamaja ostmiseks laenu saada Tähelepanu: algas teine suvilavarguste hooaeg Ilmajutt: kõrgrõhkkond ja inversioon Salvei aitab saja haiguse vastu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Nädala mõte: mis muutub meie elus

2 min lugemist
Riina Martinson FOTO: Mailiis Ollino FOTO: Mailiis Ollino

Eestlased uhkustavad, et elame maailma kõige ateistlikumas riigis. Samas tõmbab meid vastupandamatu jõuga kõik müstiline, eriti ennustamisega seotu. Tahame juba täna teada, mida tulevik toob. Üks omamoodi tulevikku vaatamine on ka kõrvalolev lugu.

Riigikantselei tellimusel analüüsis Stocholmi Instituudi Tallinna keskus võimalusi, kuidas Eesti saaks kliimaneutraalseks ehk paiskaks õhku niipalju kasvuhoonegaase, kui ise samal ajal ära siduda suudab.

Uuring järeldas, et kliimaneutraalseni jõudmine aastaks 2050 oleks täiesti võimalik, aga selleks peavad kõik: nii era-, avalik kui ka mittetulundussektor oma panuse andma. Rahasse ümberarvestatuna tuleks välja käia 17,3 miljardit eurot, millest lõviosa jääb ettevõtjate kanda.

Oluline on siinjuures, et mida kaugemale tegutsemine lükata, seda kallimaks eesmärgi saavutamine kujuneb. Maaeluministeeriumi spetsialist kinnitab meie tänases lehes, et nende ametnikud juba töötavad eesmärgi nimel ja veel selle aasta sees hakatakse huvigruppidega eesootavaid muudatusi arutama. Eks siis aeg näitab, kuidas põllumehed ja toidutootjad uuendusi ellu viima sunnitakse. Või meelitatakse.

Laias laastus võib öelda, et kliimaneutraalsuse poole liikumine eeldab investeerimist energiatõhususse ja taastuvenergiasse. Ehk siis kõik hooned alates eramutest-kortermajadest kuni koolide ja riigiasutusteni peavad hakkama kütte- ja muid kulusid kokku hoidma. Elektri- ja soojatootmine tuleb olulises mahus üle viia taastuvatele energiaallikatele. Pead kuklasse ajades peaksime aasta-aastalt oma kodude katustel nägema vähem suitsevaid korstnaid ja rohkem päikesepaneele.

Tõenäoliselt sunnib elu meid üle vaatama pere-eelarve ning otsima kohti energia- ja kommunaalkuludelt säästmiseks. Nagu ütles uuringu üks autor Siim Meeliste: „Tarbida vähem ja mõistlikumalt asju ja energiat, see on kõige kliimasäästlikum käitumine, mis jätab ka rohkem raha rahakotti.”

Et elustiilimuudatustega saab kliimamuutusi pidurdada, kinnitasid BBCi vahendusel ka Suurbritannia ülikooli Imperial College London teadlased. Tõsi, need muutused peavad olema massilised, väikestest sammudest enam ei piisa.

Nii näiteks soovitavad teadlased süüa vähem piima ja liha, sest nende tootmine tekitab rohkelt kasvuhoonegaase. Auto asemel tuleks sõita võimalikult palju rattaga. Kõik see peab toimuma massiliselt, panustama peavad kõik.

Seotud lood
16.10.2019 18.10.2019
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto