Sisukord
Arvamus
Postimees
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Piet Boerefijn: päästes toitu, päästame keskkonda

5 min lugemist
Iga päev visatakse Eestis ära koguseliselt 15 prügiautotäit söögikõlblikku toitu. FOTO: BEN NELMS/REUTERS/SCANPIX

Toiduraiskamine pole mitte mitte üksnes ebaeetiline, vaid ka keskkonnale kahjulik, kirjutab Eesti Toidupanga asutaja ja juht Piet Boerefijn.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Sel nädalal on rahvusvaheline toidupäev. Meile vajaliku toidu tootmiseks kulutatakse palju ressursse: maad, vett, tööjõudu, energiat ja väetisi. Miks me sellest hoolimata nii palju toitu prügikasti viskame?

Üle maailma visatakse ära kolmandik toidust. Igal aastal visatakse ära 1,3 miljardit tonni sööki, millest jaguks kolme miljardi inimese toitmiseks. Samal ajal sureb iga aasta maailmas 3,1 miljonit last nälga, 146 miljonit last on alakaalus ja 900 miljonit inimest kannatavad nälga, kaks miljardit inimest kannatab alatoitumisest tulenevate tervisehädade käes.

Euroopa Liidus visatakse igal aastal ära umbes 88 miljonit tonni toitu, rahasse ümber arvestatuna ulatub kahju 143 miljoni euroni. Samal ajal elab 119 miljonit Euroopa Liidu elanikku vaesusriskis ning 43 miljonit on sedavõrd vaesed, et ei saa endale igal teisel päeval lubada kvaliteetset toidukorda.

Eestis viskavad tootjad, jaekaubandus, restoranid ning majapidamised ära ligi 99 800 tonni toitu aastas. Sellesse kogusesse on sisse arvestatud ka söögikõlbmatu osa, näiteks koored ja luud. Kuid peaaegu pool sellest kogusest – 47 180 tonni – on söögikõlblik. Iga päev visatakse ära 129 260 kilogrammi täiesti söögikõlblikku toitu, mis piltlikult öeldes tähendab, et iga päev satub prügimäele 15 prügiautotäit toitu. Sellest söögikõlblikust, kuid äravisatud toidust 53 protsenti on pärit majapidamistest, 19 protsenti toitlustusasutustest, 25 protsenti jaekaubandusest ning kaks protsenti tööstusest. Need andmed on pärit Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse 2014. ja 2015. aasta uuringust ja šokeerivad seda enam, et need ei sisalda põllumajandustööstuse näitajaid, mis ulatuvad mitmete tuhandete tonnideni.

On lubamatu, et sedavõrd suur hulk head toitu satub prügilatesse, samal ajal kui paljud inimesed on näljas või ei saa endale tervislikku toitu lubada. Eestis elab suhtelises vaesuses 295 000 inimest, kellest 39 700 on lapsed. Paljudel inimestel pole raha, et osta piisavalt toitu, või ei saa nad endale lubada toitu, mis oleks ka tervislik.

Toiduraiskamine pole mitte üksnes ebaeetiline, vaid kahjulik ka keskkonnale. Raisku mineva toidu tõttu eritub atmosfääri 3,5 miljardit tonni süsinikdioksiidi, mis on 194 000 korda enam kui süsihappegaasi emissiooni hulk Eestis tervikuna. Toiduraiskamine tähendab ka seda, et asjatult on koormatud maad, kasutatud vett ning teisi ressursse. Mõned näited: ühe kilogrammi šokolaadi tootmiseks kulub keskmiselt 17 000 liitrit vett, ühe kilogrammi loomaliha tootmiseks 15 000 liitrit, sealiha puhul 6000 liitrit ning ühe kilogrammi leiva tootmiseks kasutatakse keskmiselt 1600 liitrit vett.

17.10.2019 19.10.2019
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto