KOMMENTAAR. Tugeva juhi ihalus eristab Soomet ja Eestit Skandinaaviast

18. oktoober 2019, 0:01 3 min lugemist

Kaks kolmandikku eestlasi ja soomlasi peavad demokraatiat toimivaks.
Ometi ihkab üle 40 protsendi neist riigi etteotsa tugevat juhti.
Murelikuks teeb, et noored hindavad demokraatiat vanematest vähem.

Eesti president Kersti Kaljulaid ja Soome riigipea Sauli Niinistö 2017. aasta Helsingis. FOTO: Sander Ilvest

Soome ühines Põhjamaade koostööga 1930. aastatel ja on sestpeale pidanud tähtsaks kuulumist Põhjala viisikusse. Eesti on omakorda pürginud Põhjamaade mainekasse klubisse alates 1990ndatest. Nüüdseks on Soome ja Eesti poliitilises kultuuris üllatavalt palju ühisjooni, kuigi kahtlemata ka erinevusi.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele

Tellijale

Demokraatlike väärtuste juurdumine kodanike hulgas on mõlemas riigis heal Euroopa keskmisel tasemel, jäädes aga maha teistest Põhjamaadest. Demokraatlikud väärtused ja isikuvabadused on põhjamaises identiteedis kesksel kohal.

USA Rahvusvaheline Vabariiklik Instituut (IRI) ja Prantsuse mõttekoda Fondapol avaldasid hiljuti mahuka uuringu tulemused, milles on hinnatud 42 demokraatliku lääneriigi kodanike väärtushinnanguid ja hoiakuid kodumaamaa poliitilise süsteemi suhtes. Uuringu järgi leiab nii soomlastest kui ka eestlastest kaks kolmandikku, et demokraatia töötab nende riigis hästi. Näiteks Ungaris aga on samal arvamusel vaid 24 protsenti vastanutest.