R, 1.07.2022

KOMMENTAAR. Tugeva juhi ihalus eristab Soomet ja Eestit Skandinaaviast

Kristi Raik
, Eesti Välispoliitika Instituudi direktor ja Turu ülikooli rahvusvahelise poliitika dotsent
KOMMENTAAR. Tugeva juhi ihalus eristab Soomet ja Eestit Skandinaaviast
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 5
Eesti president Kersti Kaljulaid ja Soome riigipea Sauli Niinistö 2017. aasta Helsingis. 
Eesti president Kersti Kaljulaid ja Soome riigipea Sauli Niinistö 2017. aasta Helsingis. Foto: Sander Ilvest

Soome ühines Põhjamaade koostööga 1930. aastatel ja on sestpeale pidanud tähtsaks kuulumist Põhjala viisikusse. Eesti on omakorda pürginud Põhjamaade mainekasse klubisse alates 1990ndatest. Nüüdseks on Soome ja Eesti poliitilises kultuuris üllatavalt palju ühisjooni, kuigi kahtlemata ka erinevusi.

Demokraatlike väärtuste juurdumine kodanike hulgas on mõlemas riigis heal Euroopa keskmisel tasemel, jäädes aga maha teistest Põhjamaadest. Demokraatlikud väärtused ja isikuvabadused on põhjamaises identiteedis kesksel kohal.

USA Rahvusvaheline Vabariiklik Instituut (IRI) ja Prantsuse mõttekoda Fondapol avaldasid hiljuti mahuka uuringu tulemused, milles on hinnatud 42 demokraatliku lääneriigi kodanike väärtushinnanguid ja hoiakuid kodumaamaa poliitilise süsteemi suhtes. Uuringu järgi leiab nii soomlastest kui ka eestlastest kaks kolmandikku, et demokraatia töötab nende riigis hästi. Näiteks Ungaris aga on samal arvamusel vaid 24 protsenti vastanutest.

Märksõnad
Tagasi üles