Sisukord
AK
Tänane leht
28.10.2020
Koroonaviirus Eestis: kõnnime praegu mõõgateral (18) Eesti Tallinna sotsid toetavad Roheliste petitsiooni, Saar ei pane allkirja (24) Riik ravib looma- ja marjaäri haavu (3) Eesti passide kujundus muutub Eesti lühiuudised EKRE saadab ERRi nõukogusse Anti Poolametsa (1) E-riik astub järgmise sammu laia maailma (3) 108-aastane Illa Toompuu tahab elada veel 80 aastat Majandus Eestis jõudis kriis töötajateni kiiremini kui mujal Euroopas (3) Majanduse lühiuudised Alibaba tütarettevõte teeb ajaloo suurima IPO Suurtööstused saavad rohetasudele maksulae Tehnika lühiuudised Välismaa Kohalik vaade ⟩ Valitsuse kehtestatud uued piirangud läitsid Itaalias vihaleegi Valgevene opositsioon üritab streigiga Lukašenkat murda (2) Postimees USAs ⟩ Kuus päeva valimisteni: California kohal on sinine taevas (8) Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri ⟩ Vaba maailma valimised (1) Tiit Loim: kõurikute kõigutamatu ülemvõim (3) Toomas Vitsut: piiridest väljuv riik Peatoimetaja Mart Raudsaar: ühel päeval saame meiegi Pulitzeri* (14) Tiia Lister: nõiaring õpetaja elukutse ümber (6) Erkki Bahovski: sõna ja tegu (1) TERVISHOID ⟩ Janika Kõrv: Eesti insuldiravi kasvas Euroopa meistriks TERVISHOID ⟩ Ken Kalling: lastehalvatuse epideemiast sündis uus ravisuund TERVISHOID ⟩ Kadri Tammepuu: kutsumata külaline külvab õnnetust Kultuur Kuidas seletada pilte surnud punktile Kultuur lühidalt Salapilk võõrasse külmkappi «Rebecca» on kummituslugu ilma kummituseta Sport Belgia MM-ralli võib kujuneda rehviloteriiks, millega pani Aava 11 aastat tagasi täppi (1) Spordi lühiuudised Kaia Kanepi jätkab pingelist punktijahti Hyundai rallitiim oli sunnitud koroona tõttu tehase sulgema Toijala loodab kokku saada parimat koosseisu, kuid arvestab võimalike tagasilöökidega Teadus Kas pandeemia näitab teed kliimasõbralikule maailmale? (6) Tartu Raha on makstud, aga internetti pole (5) Toomas Kiho: südalinna kultuurikeskus kui Tartu päästeplaan (3) Oliver Mõttus: abielureferendum viib valele teele (2) Maakonna liinivõrku ootab ees raputus Tartu lühiuudised MIKS? ⟩ ... pole Tartus nii, nagu on Tallinnas, Haapsalus ja Pärnus, linnaveiseid või näiteks -lambaid, kes saaks Emajõe luhal elada ning seal loodust mitmekesistada? Kasekese restorani lammutus seisab ehitusloa taga (1) Noortelt judokatelt neli kulda, kurb viga jättis Kuusiku Ungaris üheksandaks Korvpallurid ihkavad võitu Mõned oskavad anekdoote rääkida ja teised mitte, Peeter Tulviste oskas Peeter Tulviste ja kirjastus Ilmamaa Meelelahutus Koomiks Sudoku

Henn Põlluaas, sotsid ja nende käilakuju

6 min lugemist
Henn Põlluaas, “Sotsid. Interrinde teine tulemine”. FOTO: Raamat

Intellektuaalsema sisuga poliitikud avaldavad jätkuvalt oma sisu ka raamatukaante vahel. Tõsi, tavaliselt pole tegemist värske sidusa teksti, vaid varem peetud kõnede või kirjutatud artiklite kogumikega. Ei pea olema tipp-analüütik prognoosimaks, et lähitulevikus võib kodanikke valijaid tabada sotsiaalmeedia-postitustest koosnevate tekstikogumike uputus ning järgmine samm viib foto- ja meemikogumike juurde.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Henn Põlluaas on avaldanud aga värske, sidusa ja mahuka teksti. Tahaks öelda, et vana kooli mehena, ent seegi pole päris täpne. Konstantin Päts, Jaan Tõnisson, Otto Strand­man, August Rei ja teised ilmutasid küll tohutul hulgal artikleid, kuid ükski neist ei kirjutanud mahukat poliitilist traktaati. Tõtt-öelda ei meenugi Eesti esimesest iseseisvusajast kedagi, kes oleks oma aktiivsel poliitikuajal millegi taolisega hakkama saanud.

Ka kirjamehe-sotsialisti Karl Asti vabadussõjalastevastased brošüürid olid mitu korda kõhnemad. Praegustest intellektuaalidest-poliitikutest tuleb ainsana ette Lauri Vahtre, kelle paljudest kirjatöödest võiks mõni samuti paikneda poliitiliste traktaatide riiulil. Teised poliitikafrondil toimetajad, kaasa arvatud käesolevate ridade autor, on oma kirjatööd, mis otse aktuaalset poliitikat ei puuduta, toime pannud poliitikaeelses elus või ka poliitikaajal, aga siiski erialaspetsialistina: ajaloolasena, kultuuriuurijana, sotsioloogina jne. Nii hästi kui kellelgi erialainimese poliitikust eristamine õnnestunud on.

Põlluaasa raamat on viidetega, mis on ülimalt teretulnud, kuna viitamine pole paraku enam reegel isegi teaduskäsitluste puhul. Sisult on ta tekst vaade viimase aastakümne Eesti poliitilisele protsessile, põigetega kaugemasse minevikku ning keskendumisega rahvusluse peamise poliitilise vastase – marksismi – iseloomustamisele, mida nüüdse Eesti oludes kehastavad Eesti sotsiaaldemokraadid.

Tegemist on teistsuguse raamatuga kui Põlluaasa varasemad teosed – eelkõige pean silmas ta Lennart Merist kirjutatud teksti „Vabaduse valus valgus“. Nimelt, nüüd ei püüa Põlluaas oma peategelase hoiakuid ja käitumist n-ö seestpoolt mõista, ei küsi miks-küsimusi, vaid vaatleb sotsialiste ideoloogilise vastase positsioonilt, poliitiku silmade ja sulega.

Muidugi nõuab miks-küsimustekeskne lähenemine rohkem vaeva, ning kui näiteks mina tahaksin oma professionaalse ajaloolase mainet hoida, ei saaks ma vähemalt erialakäsitluses endale Põlluaasa perspektiivi lubada. Aga Põlluaas on võib-olla just sellise valiku teadlikult teinud, ning poliitiku seisukohalt ehk asjakohaseltki. Küllap just sellise ja kohati ehk ka provokatiivse lähenemise tõttu võib Põlluaasa käsitlusele mõndagi ette heita, aga mitte seda, et see oleks igav ja vastu vaikimismüüri purunenud. Raamatut on käsitletud palju, aga peaaegu eranditult läbi kriitika ja pahatihti EKRE seisukohti groteskseks moonutades.

27.10.2020 28.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto