Sisukord
AK
Postimees
26.05.2020
Maasikakasvatajad paljastavad tööjõu leidmise tegeliku takistuse (43) Eesti Koroonaäpp võib valmida jaanipäevaks Eesti laeva meeskonnal avastati koroonaviirus Eesti lühiuudised Vabaerakond ja Elurikkuse Erakond panevad valimisteks seljad kokku (1) Saatuslikud tunnid, mis nõudsid Leito elu (1) Fotojahi saak: kohevast karust uhkes kuues lutikateni Majandus Põhimõtteline vaidlus võib kaasa tuua ajaloolise pöörde (2) Majanduse lühiuudised Eesti lennunduses algas koondamine (1) Välismaa Kohalik vaade ⟩ Kriis kütab pingeid Hispaania ühiskonnas ja poliitikas KOMMENTAAR. «Detailide pärast muretseme homme»-kõnelused kulgevad vanal kursil Ühendriigid hoiatasid Hiinat sanktsioonidega Moskvas suri «Hitleri alligaator» Karantiiniaja kitsikus muudab näljased linnarotid agressiivseks (2) Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri: üks hoop, kaks kärbest Martin Kutti: piirangud lihtrahvale (4) Edward Lucas: Praha asub Viinist läänes Akadeemikud: sammud elamist vääriva tuleviku poole Urmo Saareoja: autoüritused tulid vahepeatusena Tõlkes leitud Eesti: kas Eestis leiab tee inglise keeles? Kultuur Arvustus ⟩ Vabadus on orjus (33) Arvustus ⟩ Armastus ülemate vastu (3) Sport Tõnistet häirib asjaolu, et Sõõrumaa keskendub rahale (3) Euroliiga hooaeg on ametlikult läbi Tervis Koroonakriis survestab äreva ootusega Tervise lühiuudised Tallinn Naissaarele ja Aegnale hakkab sõitma uus laev Tartu Koroonauuringu kolmas nädal annab hinnangu vabamaks muutunud oludele Jalakäijate ohutuse peale tuleks rohkem mõelda Aksel Part: Tartu uus suund Kohus mõistis väidetava rünnaku ohvri valeütluste andmises süüdi (7) Bussiinfosüsteemi tablood olid terve eriolukorra aja remondis Tartu lühiuudised Maasikakasvatajate mure hakkab kajastuma eestimaise marja hinnas (40) Kevadilm meelitas inimesed peenrasse (1) Näitus, mis tekitab hajusaid ja ebamääraseid meeleolusid Kultuuri lühiuudised Meelelahutus Koomiks Sudoku

Henn Põlluaas, sotsid ja nende käilakuju

6 min lugemist
Henn Põlluaas, “Sotsid. Interrinde teine tulemine”. FOTO: Raamat

Intellektuaalsema sisuga poliitikud avaldavad jätkuvalt oma sisu ka raamatukaante vahel. Tõsi, tavaliselt pole tegemist värske sidusa teksti, vaid varem peetud kõnede või kirjutatud artiklite kogumikega. Ei pea olema tipp-analüütik prognoosimaks, et lähitulevikus võib kodanikke valijaid tabada sotsiaalmeedia-postitustest koosnevate tekstikogumike uputus ning järgmine samm viib foto- ja meemikogumike juurde.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Henn Põlluaas on avaldanud aga värske, sidusa ja mahuka teksti. Tahaks öelda, et vana kooli mehena, ent seegi pole päris täpne. Konstantin Päts, Jaan Tõnisson, Otto Strand­man, August Rei ja teised ilmutasid küll tohutul hulgal artikleid, kuid ükski neist ei kirjutanud mahukat poliitilist traktaati. Tõtt-öelda ei meenugi Eesti esimesest iseseisvusajast kedagi, kes oleks oma aktiivsel poliitikuajal millegi taolisega hakkama saanud.

Ka kirjamehe-sotsialisti Karl Asti vabadussõjalastevastased brošüürid olid mitu korda kõhnemad. Praegustest intellektuaalidest-poliitikutest tuleb ainsana ette Lauri Vahtre, kelle paljudest kirjatöödest võiks mõni samuti paikneda poliitiliste traktaatide riiulil. Teised poliitikafrondil toimetajad, kaasa arvatud käesolevate ridade autor, on oma kirjatööd, mis otse aktuaalset poliitikat ei puuduta, toime pannud poliitikaeelses elus või ka poliitikaajal, aga siiski erialaspetsialistina: ajaloolasena, kultuuriuurijana, sotsioloogina jne. Nii hästi kui kellelgi erialainimese poliitikust eristamine õnnestunud on.

Põlluaasa raamat on viidetega, mis on ülimalt teretulnud, kuna viitamine pole paraku enam reegel isegi teaduskäsitluste puhul. Sisult on ta tekst vaade viimase aastakümne Eesti poliitilisele protsessile, põigetega kaugemasse minevikku ning keskendumisega rahvusluse peamise poliitilise vastase – marksismi – iseloomustamisele, mida nüüdse Eesti oludes kehastavad Eesti sotsiaaldemokraadid.

Tegemist on teistsuguse raamatuga kui Põlluaasa varasemad teosed – eelkõige pean silmas ta Lennart Merist kirjutatud teksti „Vabaduse valus valgus“. Nimelt, nüüd ei püüa Põlluaas oma peategelase hoiakuid ja käitumist n-ö seestpoolt mõista, ei küsi miks-küsimusi, vaid vaatleb sotsialiste ideoloogilise vastase positsioonilt, poliitiku silmade ja sulega.

Muidugi nõuab miks-küsimustekeskne lähenemine rohkem vaeva, ning kui näiteks mina tahaksin oma professionaalse ajaloolase mainet hoida, ei saaks ma vähemalt erialakäsitluses endale Põlluaasa perspektiivi lubada. Aga Põlluaas on võib-olla just sellise valiku teadlikult teinud, ning poliitiku seisukohalt ehk asjakohaseltki. Küllap just sellise ja kohati ehk ka provokatiivse lähenemise tõttu võib Põlluaasa käsitlusele mõndagi ette heita, aga mitte seda, et see oleks igav ja vastu vaikimismüüri purunenud. Raamatut on käsitletud palju, aga peaaegu eranditult läbi kriitika ja pahatihti EKRE seisukohti groteskseks moonutades.

25.05.2020 26.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto