Sisukord
Maa Elu
Postimees
24.10.2019
Eesti Aeg ei paku Perlingut peaprokuröri kohale (2) Valest suitsev suu viis Kert Kingo ministriametist (30) Elu dementsete hooldekodus: bussipeatus, kus ükski buss ei peatu (2) Majandus Krahh, mille tagajärjed avaldavad mõju tänini (15) Alampalk võib jääda valitsuse otsustada Välismaa Lesser: YPG ja PKK sidemete eitamine oli teesklus (6) Postimees Donbassis: rahulootuse asemel hoopis rohkem langenuid (6) Arvamus Juhtkiri: lühikese pingi nuhtlus (28) Margus Parts: miks Trump süüdi ei jää (2) Taavi Pae: maanteeameti emakeeleaasta (2) Priit Pikamäe: süüta süüditunnistamise poole? Edward Lucas: järeltõuked Süüriast USA liitlastele Euroopas (1) Karmo Tüür: hullude kuningate aeg (3) Meie Eesti Tippekspert: haiglate tulevik sõltub perearstidest (3) Triin Habicht: inimkesksus – lihtsalt ilus sõna? Alexandre Lourenco: tulevikuhaigla on enam kui akuutravi osutaja Kultuur Kas me oleme võrdsed? Ülim karistus on mitte suuta unustada (3) Reis Vajad ideid alkoholivabaks puhkuseks? Mine Sharjah’sse! Maa Elu Varane öökülm pani maisikoristajad kiirustama Toidusektoris kasvavad kulud kiiremini kui tulud Toiduliidu juht: kontrolle tuleb karmistada (2) Nädala mõte: ära osta liiga palju Kas talukana muna maitseb teisiti kui puurikana muna? (5) Eesti põllumees eelistab mitmeotstarbelist traktorit Lapse haigus sundis hoidistamise usku Mida teha mahakukkunud lehtedega Käes on ideaalne istutusaeg Tänapäeva karjakoerad enamasti karja ei näegi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Toidusektoris kasvavad kulud kiiremini kui tulud

2 min lugemist
OÜ Saaremaa Lihatööstus turundusjuhi Siret Läetsi sõnul on lihatoodang suurenenud - see on märk, et oleme seakatkust toibumas. FOTO: Margus Ansu FOTO: Margus Ansu

Eesti toidusektori 2019. aasta esimese poole tulemused näitavad mahu kasvu, kuid samavõrra on tõusnud ka kulud, nenditi toidutööstuste sügisesel pressikonverentsil. Piima-, liha-, joogi-, leiva- ja kalatööstused hindavad koduturgu kõrgelt, kuid suurt arengupotentsiaali näevad nad eelkõige ekspordis ning toorainele suurema ­lisandväärtuse andmises.

„Esimene poolaasta on olnud toidutootjatele pigem hea,” ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp. Tema sõnul on tootmismaht kasvanud, aga paraku ei ole samavõrra tõusnud müügitulu, sest kulud kipuvad eest ära jooksma.

Kokku tootsid Eesti toidutööstused kuue kuuga ligi 800 miljoni euro eest, sellest kolmandik eksporditi. Suurim toodangumaht on jätkuvalt piima- ja lihatööstuses, vähenes joogi- ja õlitööstuse toodang.

Toiduliidu juhi sõnul on võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga vähenenud investeeringud. See võib olla tingitud ebastabiilsest maksukeskkonnast, aga ka globaalsel turul toimuvast. „Loodan, et teisel poolaastal investeeringute osakaal kasvab, sest sektorisse on vaja investeerida,” sõnas Potisepp. Ettevõtted investeerisid selle aasta kuue kuuga 34 miljonit eurot.

Poliitikakujundajatelt ootavad tööandjad eelkõige stabiilsust. „Tootjad teevad plaane pikemaks ajaks ja iga kannapööre mõjutab neid veel kaua. Valitsuse otsus langetada alkoholiaktsiise turgutas veidi joogisektorit, aga juba terendavad uued väljaminekud, mis on seotud pakendite ja plasti kasutamisega. Teame, et 2021. aastaks on riik võtnud ambitsioonikad eesmärgid, aga plaani, kuidas seda lahendada, ei ole. Peaksime neile teemadele juba täna mõtlema,” kõneles Toiduliidu juht.

„Toidutootjate jaoks on koduturg tähtis, aga lõviosa käibest tuleb siiski ekspordist. Globaalses majandusruumis toimuv mõjutab meid tugevalt ja selleks, et keerulistes oludes ja tihedas konkurentsis püsima jääda, on vaja tõsta mitte ainult mahtu, vaid toota suurema lisandväärtusega tooteid,” ütles Tere ASi juhatuse esimees Ülo Kivine. Kivise sõnul on tootearenduses oluline koostöö teadusasutustega, mida praegu teeb 23% Eesti toidutootjatest.

„Lihatoodang on suurenenud – see on märk, et oleme seakatkust toibumas,” lausus OÜ Saaremaa Lihatööstus turundusjuht Siret Läets. Samas kasvavad lihatööstuse kulud. Läets tõi näiteks uuel aastal kehtima hakkava vabatahtliku päritolumärgise nõude pakenditel. „Kõik sellised muudatused on seotud suurte kuludega. Sageli jõuad pakendid ära teha ja siis tuleb uus määrus. Tulevik on nagu maa, mida ei ole kaardil,” sõnas ta. Ta tõi välja ka tööjõuga seotud kitsaskoha: „Spetsialistidest on suur puudus ja järelkasvu ei ole, sest töö tootmises nõuab füüsilist vastupidavust ja kohusetunnet, mida tänapäeva noortel napib. Eriti suur vajadus on lihatehnoloogide järele,” ütles Läets. (ME)

Seotud lood
23.10.2019 25.10.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto