P, 25.09.2022

Toidusektoris kasvavad kulud kiiremini kui tulud

Maa Elu
Toidusektoris kasvavad kulud kiiremini kui tulud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Liha
Liha Foto: Margus Ansu

Eesti toidusektori 2019. aasta esimese poole tulemused näitavad mahu kasvu, kuid samavõrra on tõusnud ka kulud, nenditi toidutööstuste sügisesel pressikonverentsil. Piima-, liha-, joogi-, leiva- ja kalatööstused hindavad koduturgu kõrgelt, kuid suurt arengupotentsiaali näevad nad eelkõige ekspordis ning toorainele suurema ­lisandväärtuse andmises.

„Esimene poolaasta on olnud toidutootjatele pigem hea,” ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp. Tema sõnul on tootmismaht kasvanud, aga paraku ei ole samavõrra tõusnud müügitulu, sest kulud kipuvad eest ära jooksma.

Kokku tootsid Eesti toidutööstused kuue kuuga ligi 800 miljoni euro eest, sellest kolmandik eksporditi. Suurim toodangumaht on jätkuvalt piima- ja lihatööstuses, vähenes joogi- ja õlitööstuse toodang.

Toiduliidu juhi sõnul on võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga vähenenud investeeringud. See võib olla tingitud ebastabiilsest maksukeskkonnast, aga ka globaalsel turul toimuvast. „Loodan, et teisel poolaastal investeeringute osakaal kasvab, sest sektorisse on vaja investeerida,” sõnas Potisepp. Ettevõtted investeerisid selle aasta kuue kuuga 34 miljonit eurot.

Poliitikakujundajatelt ootavad tööandjad eelkõige stabiilsust. „Tootjad teevad plaane pikemaks ajaks ja iga kannapööre mõjutab neid veel kaua. Valitsuse otsus langetada alkoholiaktsiise turgutas veidi joogisektorit, aga juba terendavad uued väljaminekud, mis on seotud pakendite ja plasti kasutamisega. Teame, et 2021. aastaks on riik võtnud ambitsioonikad eesmärgid, aga plaani, kuidas seda lahendada, ei ole. Peaksime neile teemadele juba täna mõtlema,” kõneles Toiduliidu juht.

„Toidutootjate jaoks on koduturg tähtis, aga lõviosa käibest tuleb siiski ekspordist. Globaalses majandusruumis toimuv mõjutab meid tugevalt ja selleks, et keerulistes oludes ja tihedas konkurentsis püsima jääda, on vaja tõsta mitte ainult mahtu, vaid toota suurema lisandväärtusega tooteid,” ütles Tere ASi juhatuse esimees Ülo Kivine. Kivise sõnul on tootearenduses oluline koostöö teadusasutustega, mida praegu teeb 23% Eesti toidutootjatest.

„Lihatoodang on suurenenud – see on märk, et oleme seakatkust toibumas,” lausus OÜ Saaremaa Lihatööstus turundusjuht Siret Läets. Samas kasvavad lihatööstuse kulud. Läets tõi näiteks uuel aastal kehtima hakkava vabatahtliku päritolumärgise nõude pakenditel. „Kõik sellised muudatused on seotud suurte kuludega. Sageli jõuad pakendid ära teha ja siis tuleb uus määrus. Tulevik on nagu maa, mida ei ole kaardil,” sõnas ta. Ta tõi välja ka tööjõuga seotud kitsaskoha: „Spetsialistidest on suur puudus ja järelkasvu ei ole, sest töö tootmises nõuab füüsilist vastupidavust ja kohusetunnet, mida tänapäeva noortel napib. Eriti suur vajadus on lihatehnoloogide järele,” ütles Läets. (ME)

Märksõnad
Tagasi üles