R, 9.12.2022

Toiduliidu juht: kontrolle tuleb karmistada

Sirje Niitra
Toiduliidu juht: kontrolle tuleb karmistada
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Toiduliit soovitab tarbijal toitu ostes kõigepealt vaadata, milline näeb välja ostukoht ja müüja. (Foto on illustratiivne.)
Toiduliit soovitab tarbijal toitu ostes kõigepealt vaadata, milline näeb välja ostukoht ja müüja. (Foto on illustratiivne.) Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Aina enam jõuab avalikkuse ette teavet selle kohta, et müüdav toidukaup ei ole päris see, mida ostjale lubatud, või halvemal juhul võib koguni meie tervist kahjustada. Kahjuks on sel juhul kannatajaks mitte ainult tarbijad, vaid ka kõik ausad toidutootjad, kes petmisega ei tegele.

Kõik oleme kuulnud juhtumitest, kus turumüüjad või ka poeketid on valetanud värske puu- ja köögivilja päritolu või valmistoodete sisalduse kohta, hullematel juhtudel on toidupettusega kaasnenud oht inimeste tervisele. Pettureid on avastatud nii marjamüüjate kui ka lihatootjate seast, aga teisteski valdkondades.

Toiduohutusnõuete täitmise eest vastutavad ühtviisi nii tootja, töötleja kui ka kauba müüja. „Ei ole vahet, kas toiduained on müügil turuletil, suures kaubandusketis või väikeses külapoes – need peavad olema kontrollitud ning ostjal kindlus, et saab tervisele ohutu ja ausa kauba,” lausus Toiduliidu juht Sirje Potisepp. Ta lisas, et toiduainetööstus on Eestis üks enim reguleeritud valdkondi ja tootjate panus toiduohutusse märkimisväärne.

Tootjad maksavad riigile enda kontrollimise eest ja teevad lisaks omaalgatuslikult täiendavaid kontrolle toorainete üle. On tõsi, et Eesti toidutööstused on pideva ja väga süsteemse seire all. Samas on aastaid räägitud, et suurtööstuste kõrval tuleb kontrollida ka mikro- ja väikeettevõtjaid ning esmatootjaid, sest kvaliteet algab toorainest. Potisepp on seda meelt, et senikaua, kuni esineb petujuhtumeid, tuleb kontrolle karmistada. „Oleme vastavasisulise pöördumise teinud ka maaeluministrile, nüüd ootame reaalseid tegusid, et vältida olukordi, mida on välja toodud kevadises Riigikontrolli auditis,” ütles ta.

Eesti ametiasutused teevad iga päev tööd, et pettusi ära hoida ning eksijaid õigele teele suunata. Hiljutine listeeriajuhtum Eesti ühes suuremas kalatööstuses näitas, et viga võib alguse saada juba toorainest, mida töötleja on heauskselt kasutanud. Paraku on aga neidki, kes petavad teadlikult.

Viis juhist tarbijale

1. Hoia puhtust

2. Eralda valmistatud toit toorest

3. Küpseta põhjalikult

4. Säilita toitu ohutul temperatuuril

5. Kasuta puhast vett ja värsket toitu

Allikas: Toiduliit

Küsisime Potisepalt, mida saaks tarbija ise ära teha, et toitu ostes petta ei saaks. „Tarbija peaks toitu ostes kõigepealt vaatama, milline näeb välja ostukoht ja müüja. Näiteks, kas sama käega antakse toiduaineid ja võetakse raha vastu ja milline näeb toode peale vaadates välja,” selgitas ta. Näiteks ei ole mõistlik osta kiiresti riknevaid tooteid otse päikese alt, teadmata, kui kaua on need sellistes tingimustes seisnud.

Tarbija võiks tähelepanu pöörata sellele, et ta teeks oma ostud usaldusväärselt müüjalt ja vajadusel küsiks lisainfot. Müüja peab oskama öelda, kust on tooted pärit ja kuidas valmistatud, samuti kuidas on tagatud nõuetekohased müügitingimused. Toidu ostmisel tuleks kindlasti jälgida toidupakendi märgistust ja veenduda, et koostis on arusaadav ja vastab meie vajadustele ehk vältida tuleb neid koostisosi, mis ühel või teisel põhjusel ei sobi. Toidu halvaks minemise, aga ka raiskamise vältimiseks tuleks aga valida sobiva suurusega pakendid.

KOMMENTAAR

Jaana Oona

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) toiduosakonna juhtivspetsialist

VTA teeb järelevalvet toidu nõuetekohasuse üle läbi terve toidukäitlemise ahela. Nõuded on kehtestatud valdavalt Euroopa Liidu õigusaktidega, mida täiendavad Eesti oma õigusaktid. See tähendab, et meie järelevalve ei keskendu mitte ainult lõpptootele, vaid saab alguse juba tooraine vastavushindamisest ja lõpeb toidu üleandmisega tarbijale. Kui avastatakse rikkumine, tehakse selle kohta ettekirjutus, korduvate ettekirjutuste täitmata jätmise korral on võimalik teha ka rahatrahv. VTA kontrollib ühtviisi turgusid, poode ja jaemüüki ning ka toitlustusasutusi vastavalt riskihinnangule. Riskitase sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast, aga ka eelnevate kontrollide tulemustest.

Kontrollitakse eelkõige toidu säilitamise nõuetest kinnipidamist, märgistust ja toidu jälgitavust ehk saatelehti, vajadusel võetakse proove. VTA võtab aastas umbes 5000 proovi toidu käitlemise eri etappidest. Järelevalve on peamiselt riskipõhine, seega kontrollid pannakse paika riske hinnates.

Toidupettused on kahjuks probleemiks kogu Euroopas ja maailmas. Näiteid tuvastatud toidupettustest on mitmesuguseid: mahetoiduna turustatav toit ei pruugi olla tegelikult mahedalt toodetud, esimese külmpressi oliiviõli on lahjendatud teiste õlidega, maasikate ja mee päritolu vale, hinnalised vürtsid segatud vähem hinnaliste taimeosadega, konservi tooraineks sobiv tuunikala värvitud jne.

Kui rääkida meie VTA töövõitudest toiduvõltsimise avastamise alal, siis võib välja tuua näiteks veisehakkliha võltsimise juhtumi, kui tootele oli lisatud kanaliha, mida toote märgistusel ei näidatud.

Tegelesime ka juhtumiga, kus sisseostetud angersäga suunati süstemaatiliselt müüki klaarsäga nime all.

Märksõnad
Tagasi üles