R, 9.12.2022

Lapse haigus sundis hoidistamise usku

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Lapse haigus sundis hoidistamise usku
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kristel ja Margus Kajastu kasvatavad ja korjavad suure osa pere toidulauale minevast kraamist ise, ikka selleks, et pere pesamuna Christopher Jonathan terveks saaks. Isa sülle on pildistamise ajaks end sättinud vanem vend Richard Richardo.
Kristel ja Margus Kajastu kasvatavad ja korjavad suure osa pere toidulauale minevast kraamist ise, ikka selleks, et pere pesamuna Christopher Jonathan terveks saaks. Isa sülle on pildistamise ajaks end sättinud vanem vend Richard Richardo. Foto: 2 × Riina Martinson

Kristel ja Margus Kajastul on talveks tallele pandud sadu hoidiseid, osa neist ei mahu nende avarasse majja äragi ja on vanemate juures hoiul, kuni valmib pere uus kelder. Lisaks on purkide ja kottide viisi kuivatatud mitmesuguseid ravimtaimi.

Kristel tõdes, et veel kaks aastat tagasi oli ta suhteliselt tagasihoidlik hoidistaja – nagu enamik temaealisi, aga suure muudatuse tõi kolmest lapsest noorima, peagi kaheseks saava poja haigus. Nimelt on poiss tugevalt allergiline ja ehkki temaga saab alatasa arstide vahet käidud, pole laps meedikute poolt pakutavast oma hullult sügelevale nahale leevendust saanud.

Nii otsustasid noored vanemad pere toidulaua ülikriitilise pilguga üle vaadata, välja visata võimalikud allergiatekitajad ja asemele võtta, mida koduümbruse loodus pakub. Õnneks on suvelilli kasvataval perel maad piisavalt, et enamik söögikraamist nüüd ise kasvatada, osa ostetakse naabruses elavatelt talunikelt, kellest teatakse, et toit kasvanud puhtalt. Tänu suurele tagavarale peavad nad poest üsna vähe kraami koju tarima: peamiselt piima, õli, leiba ja pudrumaterjali.

Loodus toidab

Noored räägivad õhinal oma viimase aja avastustest ja näitavad talvevarusid. Sügavkülm on pilgeni täis marju. Tavapärasele maasikale (loomulikult oma aiast ja ilma keemiata kasvatatud) ja mustikale lisaks leiab sealt muu värvikireva hulgas astelpaju ja lodjapuu marju.

Lodjapuu on küll tuntud tervisele kasulike omaduste poolest, aga väga mõru ja hapu mari ei kutsu sööma. Kristel soovitab neid ja ka pihlakamarju õunakoogisse lisada, siis söövad lapsed väga isukalt.

Oma aia tomatitest on tehtud mahla ja letšot, lisaks on purki pandud näiteks Mehhiko minikurgid, paprika, karulauk, palju on mustikamoosi, mets andis tänavu hulga pohli ja murakaid, ka sarapuupähkleid käidi korjamas.

Isegi õunaäädika teevad nad ise, et ei peaks hoidiste valmistamisel poeäädikat kasutama.

Poesuhkru asemel omakasvatatu

Tänavu keetis pere moosid ja muud hoidised veel suhkruga, aga tuleval aastal on plaanis täielikult suhkrust loobuda. Otsivad juba, kust saaks suhkrupeedi seemet – see polegi nii lihtne –, ja tahavad ise sellest siirupit tegema hakata. See peaks noorte arvates kogu pere tervisele väga hästi mõjuma. „Ainuüksi toitumisega suudame ennast terveks ravida,” on Kristel täiesti kindel.

Sahvris seisavad rivis pudelid – isetehtud toonikud-tinktuurid. Ka köharohu valmistas Kristel ise oma aias kasvanud aed-liivateest. Immuunsuse turgutamiseks on ootel punase päevakübara tinktuur.

Kristel seletas, et tinktuuride valmistamiseks paneb ta näiteks pihlakamarjad või punase päevakübara droogi viinasse, hoiab kaks nädalat pimedas ja valab puhtalt pudelisse ümber.

Võiks ju imestada, et kuidas ometi lapsele alkoholiga toodet anda, aga Kristel võttis kohe külmikust välja varem apteegist soetatud punase päevakübara tinktuuri ja köharohu ning nende koostist uurides selgub, et neiski on alkohol sees. Lisaks on apteegikraamis hulk aineid, mille väljahääldamiseks tuleb omajagu pingutada.

„Võtad pool teelusikatäit ja paned lapsele tee sisse,” õpetas Kristel, kuidas kodus tehtud tinktuuri kasutada.

Tinktuure on tehtud ka võilillejuurest ja üheksavägisest. Isegi auto rataste all otsa saanud rästik on leidnud tee pudelisse. „See on ülimalt hea valutavatele liigestele määrida,” kinnitas Margus.

Retseptid mõtleb Kristel välja ise. Loomulikult uurib enne raamatuid ja internetist, sealt saab põhiteadmised, aga täpsed retseptid sünnivad töö käigus.

Allergikutele leevendust pakkuvast kolmisrusest (seda soovitas kasutada arst), teelehest, mesilasvahast ning oliivi- ja kanepiõlist tegi pereema ise kreemi. „Kui lapsel nahk vahel hullult sügeleb, siis see kreem võtab sügelust vähemaks küll,” kinnitas ta.

Retseptid mõtleb Kristel välja ise. Loomulikult uurib enne raamatuid ja internetist, sealt saab põhiteadmised, aga täpsed retseptid sünnivad töö käigus. Hoidiseid tehes ei aja ta samuti näpuga retseptis järge. Kui hoidistamise põhitõed selged, võib lasta fantaasial lennata ja purki panna seda, mida loodus just sel hetkel jagab. „Pane täpselt nii, nagu sulle maitseb,” julgustas ta proovima.

Riiulitel on tallele pandud kottide viisi kuivatatud taimi. Teada-tuntud ravimtaimedele lisaks on kuivatatud isegi sarapuu lehti. „Need sisaldavad joodi ja palju muud kasulikku, aitab raskmetalle organismist välja viia,” kiitis Kristel.

Ravimtaimed on peres kasutusel peaaegu iga päev.
Ravimtaimed on peres kasutusel peaaegu iga päev. Foto: Riina Martinson

Lehtedest tehakse kange tõmmis, mida saab vannivette valada. Maa Elu külaskäigu ajal olid pliidil podisemas kuuseoksad, mille tõmmis lisatakse pisipoja vannivette.

Riiulilt vaatab vastu ka kotitäis kuiva heina. „See on orashein. Koerad ja kassid ka ju söövad seda, nemad teavad, et orashein aitab usse organismist välja viia,” mainis Kristel.

Laste kõrvalt

Kust kolme väikese lapse ema leiab aega, et kõike seda teha? Peab leidma,” ütles Kristel. „Kõike saab teha laste kõrvalt.”

Margus lisas, et väga palju aega annab juurde see, et nad loobusid kuu aega tagasi telerivaatamisest. „Lapsed enne hommikust õhtuni küsisid multikaid, aga nüüd hakkavad ära harjuma,” kinnitas ta.

Märksõnad
Tagasi üles