Sisukord
Meie Eesti
Postimees
24.10.2019
Eesti Aeg ei paku Perlingut peaprokuröri kohale (2) Valest suitsev suu viis Kert Kingo ministriametist (30) Elu dementsete hooldekodus: bussipeatus, kus ükski buss ei peatu (2) Majandus Krahh, mille tagajärjed avaldavad mõju tänini (15) Alampalk võib jääda valitsuse otsustada Välismaa Lesser: YPG ja PKK sidemete eitamine oli teesklus (6) Postimees Donbassis: rahulootuse asemel hoopis rohkem langenuid (6) Arvamus Juhtkiri: lühikese pingi nuhtlus (28) Margus Parts: miks Trump süüdi ei jää (2) Taavi Pae: maanteeameti emakeeleaasta (2) Priit Pikamäe: süüta süüditunnistamise poole? Edward Lucas: järeltõuked Süüriast USA liitlastele Euroopas (1) Karmo Tüür: hullude kuningate aeg (3) Meie Eesti Tippekspert: haiglate tulevik sõltub perearstidest (3) Triin Habicht: inimkesksus – lihtsalt ilus sõna? Alexandre Lourenco: tulevikuhaigla on enam kui akuutravi osutaja Kultuur Kas me oleme võrdsed? Ülim karistus on mitte suuta unustada (3) Reis Vajad ideid alkoholivabaks puhkuseks? Mine Sharjah’sse! Maa Elu Varane öökülm pani maisikoristajad kiirustama Toidusektoris kasvavad kulud kiiremini kui tulud Toiduliidu juht: kontrolle tuleb karmistada (2) Nädala mõte: ära osta liiga palju Kas talukana muna maitseb teisiti kui puurikana muna? (5) Eesti põllumees eelistab mitmeotstarbelist traktorit Lapse haigus sundis hoidistamise usku Mida teha mahakukkunud lehtedega Käes on ideaalne istutusaeg Tänapäeva karjakoerad enamasti karja ei näegi Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Tippekspert: haiglate tulevik sõltub perearstidest

6 min lugemist
  • Esmatasandi tervishoiu võimekuse kasvades haiglate roll muutub.
  • Perearsti ja haigla koostöö leevendaks väiksemates kohtade «tervihoiukriisi».
  • Ravitaktika valik peab arvestama patsiendi soovide ja eesmärkidega.
Nigel Edwards Viljandi haigla ees. Edwardsi sõnul peaksid haiglad, mille teeninduspiirkonda jääb alla 150 000–200 000 inimese, keskenduma pigem baasteenustele, sest väga keeruka tegevuse jaoks on neil patsiente liiga vähe. FOTO: Gerli Sirk

Väikese rahvaarvuga maakondadesse on vaja korraliku varustusega esmatasandi tervisekeskust – enamat kui senine perearst ja õde, rääkis Ühendkuningriigi tervishoiuekspert Nigel Edwards intervjuus Triin Habichtile.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Perearstiabi on kriisis ja pole kokku lepitud, milline on tulevikus esmatasandi tervisekeskuste ja maakonnahaiglate omavaheline suhe. Sellest ja muudest teemadest rääkis Ühendkuningriigi tervishoiu mõttekoja Nuffield Trusti tegevjuht Nigel Edwards.

Teil on Ühendkuningriigi tervishoius pikk kogemus ja olete näinud muutusi nii haiglavõrgus kui ka süsteemis tervikuna. Samuti olete palju kirjutanud sellest, mis saab haiglatest tulevikus. Millised on teie arvates kõige olulisemad muutused, mis lähema 15–20 aasta jooksul haiglaid ees ootavad?

Haiglatega toimuv sõltub suuresti sellest, mis juhtub esmatasandiga. Me näeme suuremas osas Euroopas, et esmatasand ei ole enam üksnes arst-õde, vaid multidistsiplinaarne meeskond. See tähendab palju suurema võimekusega esmatasandit. Eestis toimub samasugune areng. Hea näide on siin ka Kataloonia piirkond Hispaanias, kus esmatasandit korraldab suur, paljudest spetsialistidest koosnev meeskond teeninduspiirkonnaga 20 000–30 000 inimest (Eestile ülekantuna tähendab see, et üks esmatasandi tervisekeskus teenindaks ühte väiksemat maakonda – toim).

Samuti kasutakse esmatasandil üha enam andmeid, et kindlaks teha suurema abivajadusega inimesi ja neile vajalikku tuge pakkuda juba ennetavalt, enne kui nende tervis väga halvaks läheb. See aitab inimesi haiglast eemal hoida. Samuti väärib esiletoomist, mis toimub Manchesteris, kus ma just eelmisel nädalal olin. Seal teeb esmatasand tihedat koostööd kohaliku kogukonnaga, et inimeste elukeskkonda tervist toetavamaks ümber korraldada.

Kui esmatasandi tegevus laieneb, siis on sellel väga suur mõju haiglate tulevikule. Haiglate roll krooniliste haigustega tegelemisel väheneb ja nende ülesandeks jääb pigem toetada esmatasandit ning võtta vastutus väga keeruliste patsientide eest.

Samuti väheneb haiglaravi vajadus ja patsiendi haiglas viibimise kestus lüheneb, kui esmatasand ja sotsiaalsüsteem koostöös edukalt inimeste toetamiseks toimetavad.

23.10.2019 25.10.2019
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto