Sisukord
Arvamus
Postimees
24.10.2019
Eesti Aeg ei paku Perlingut peaprokuröri kohale (2) Valest suitsev suu viis Kert Kingo ministriametist (30) Elu dementsete hooldekodus: bussipeatus, kus ükski buss ei peatu (2) Majandus Krahh, mille tagajärjed avaldavad mõju tänini (15) Alampalk võib jääda valitsuse otsustada Välismaa Lesser: YPG ja PKK sidemete eitamine oli teesklus (6) Postimees Donbassis: rahulootuse asemel hoopis rohkem langenuid (6) Arvamus Juhtkiri: lühikese pingi nuhtlus (28) Margus Parts: miks Trump süüdi ei jää (2) Taavi Pae: maanteeameti emakeeleaasta (2) Priit Pikamäe: süüta süüditunnistamise poole? Edward Lucas: järeltõuked Süüriast USA liitlastele Euroopas (1) Karmo Tüür: hullude kuningate aeg (3) Meie Eesti Tippekspert: haiglate tulevik sõltub perearstidest (3) Triin Habicht: inimkesksus – lihtsalt ilus sõna? Alexandre Lourenco: tulevikuhaigla on enam kui akuutravi osutaja Kultuur Kas me oleme võrdsed? Ülim karistus on mitte suuta unustada (3) Reis Vajad ideid alkoholivabaks puhkuseks? Mine Sharjah’sse! Maa Elu Varane öökülm pani maisikoristajad kiirustama Toidusektoris kasvavad kulud kiiremini kui tulud Toiduliidu juht: kontrolle tuleb karmistada (2) Nädala mõte: ära osta liiga palju Kas talukana muna maitseb teisiti kui puurikana muna? (5) Eesti põllumees eelistab mitmeotstarbelist traktorit Lapse haigus sundis hoidistamise usku Mida teha mahakukkunud lehtedega Käes on ideaalne istutusaeg Tänapäeva karjakoerad enamasti karja ei näegi Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Taavi Pae: maanteeameti emakeeleaasta

5 min lugemist
Taavi Pae. FOTO: Sille Annuk

Kultuuriloolisi paiku tähistavatest nn pruunidest viitadest Eesti maanteede ääres ja võitlusest õ-hääliku piiri märgistamisel kirjutab Tartu Ülikooli Eesti geograafia dotsent Taavi Pae.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

On eesti keele aasta ja põhjust rääkida nii ajaloolisest murdekeelest kui ka tänapäeva eesti keele olukorrast. Kuigi sajanditagune murdekeel on paljuski taandunud, esineb meil palju piirkondlikke erisusi, mis reedavad tänaseni inimese päritolu. Üks tuntumaid neist on saarlaste keeles puuduv õ-häälik. Seda Otto Wilhelm Masingu välja mõeldud tähemärki hääldab suur hulk saarlasi teistmoodi kui mandriinimesed. Suurele osale saarlastest on teada ka asjaolu, et mitte kogu saarerahvas pole «hädas» õ hääldamisega.

Ajakirjas Akadeemia ilmus 1997. aastal üks väga sümpaatse pealkirjaga artikkel – «Minu ema keel». Artikli autor on Eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane, akadeemik ning kirjanik Juhan Peegel. Selles imearmsas loos mainib Peegel, et õ-hääliku vahepiiri tuleks markeerida ka maastikul: «Olen naljatamisi öelnud, et see (õ ja ö piir) läheb läbi minu sünnitalu karjamaa […] see piir tuleks korralikult maastikul ära tähistada […] Võiks teha piirikomisjonid, pidada läbirääkimisi, seada sisse vastavad keeleviisad […].»

Juhan Peegli ema oli pärit Reina külast Türna talust ja õ-d ei kõnelenud. Samas ta isa oli pärit Muhust ja valdas õ-d, andes selle oskuse edasi ka oma lastele. Umbes samal ajal, kui noor Juhan pidas veel karjapoisiametit, valmistas Hiiumaa juurtega Theodor Kaljo ette oma magistritööd. 1928. aasta suvel kogus ta andmeid häälikumuutuse kohta, avaldades selleteemalise artikli ajakirjas Eesti Keel. Kuigi magistritöö jäi natuke venima, jõudis ta samal teemal teaduskraadini 1934. aastal. Theodor Kaljo tööde juurde kuulub kaart, kus külade ja talude tasemel on selgitatud õ-hääliku vahepiir. Reina küla ongi tal märgitud segaalal paiknevaks asulaks. Just Reina küla oleks seetõttu sobiv koht markeerimaks häälikulist vahepiiri, sest lisaks Juhan Peegli sünnikodule said sealsest mõisast alguse ka Theodor Kaljo murderännakud. Nimelt kuulus Reina mõisasüda Kaljo onule, kes oli selle saanud teenete eest Vabadussõjas.

23.10.2019 25.10.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto