Margus Parts: miks Trump süüdi ei jää

Donald Trump. FOTO: Yuri Gripas/CNP/AdMedia/SIPA/Yuri Gripas/CNP/AdMedia/SIPA

Ameeriklased võtavad oma põhiseadust tõsiselt – katkeid sellest kantakse isegi T-särkidel ja tulirelvadel. Selleks, et mitte keegi – isegi mitte president – ei seisaks teistest kõrgemal, töötati välja keerukas võimude tasakaalu süsteem, mis tagab, et ükski valitsuse haru ei saa karistamatult omatahtsi tegutseda. Viimasel ajal aga paistab, et põhiseadusest on saanud kummipael, mida üritatakse poliitilises köieveos enda poole venitada.

President Donald Trump on pannud talle antud õigused proovile juba mitmel korral – näiteks riikliku eriolukorra väljakuulutamisega, et Kongressi nõusolekuta riigieelarvest piirimüüri jaoks raha saada, või takistades 2016. aasta presidendivalimistesse sekkumist menetlenud eriuurija tegevust.

Kuid nüüd paistab asi tõsisem. Kaalukatele tunnistustele tuginedes on teada, et Trump nõudis Ukraina presidendilt oma poliitilise rivaali uurimist ja ähvardas keeldumise korral Ukraina sõjalisest abist ilma jätta. Igatahes näeb asi välja nagu võimupositsiooni kuritarvitamine.

Iroonia on muidugi selles, et kuigi Kongress täidab põhiseadusega ette nähtud ülesandeid ja üritab välja selgitada, kas president ikkagi rikkus seadust, väidavad Trumpi kaitsjad, et juurdluse taga on vasakäärmuslikud rahvaesindajad ja rahva poolt valimata bürokraadid, kes on alustanud sõda põhiseaduse vastu – need on Valge Maja esindaja sõnad.

Olukorra muudabki keeruliseks äärmine poliitiline polariseeritus. Esindajatekoja juurdlust veavad demokraadid ning ükski vabariiklane ei paista olevat valmis aasta enne valimisi oma pead pakule panema, et presidendi süütust või süüdiolekut tõestada. Seetõttu on lihtne süüdistada juurdlust poliitilises kallutatuses.

Kuigi tagandamisjuurdlus ei pruugi Trumpi ametist viia, on saanud sellest USA põhiseaduse ja demokraatliku süsteemi elujõulisuse tõsine proovikivi.
2

Mõned vabariiklased, kes väljendasid muret presidendi tegevuse üle, on langenud Trumpile lojaalses meedias rünnaku alla. Trumpi on küll varemgi kritiseeritud, näiteks Süüria kurdidega seotud otsuste eest, kuid see ei ole riigisiseselt nii plahvatusohtlik teema kui presidendi tagandamine.

Kui 2016. aastal pidasid paljud vabariiklased Trumpi naljanumbriks, siis nüüd on ta saavutanud poliitilist profiiti silmas pidades partei üle sellise mõjuvõimu, et igasugune katse presidendi tegevust kahtluse alla seada võrdub potentsiaalselt poliitilise enesetapuga.

Seetõttu on tõenäoline, et kui juhtum liigub edasi vabariiklaste enamusega senatisse, kuulutatakse president seal süütuks. Kuigi tagandamisjuurdlus ei pruugi Trumpi ametist viia, on saanud sellest USA põhiseaduse ja demokraatliku süsteemi elujõulisuse tõsine proovikivi.

Seotud lood
23.10.2019 25.10.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto